Ah jaa

Tahtsin veel mainida reede vastu laupäeva kohta,et.
Reedel läksin Kakumäele bussiga nr 21. Tavaliselt lähen Õismäelt 21A-ga, aga seekord ei läinud. Sõitsin troll nr 9 Sõlesse, tulin sealt maha, läksin üle tee Lille peatusesse. Seal seisis üks noor naine, võis olla ca 23-aastane ( paar aastat siia-sinna). Päris kena oli. Tumedad juuksed, suured pruunid silmad, pikkuselt nii umbes ca 170cm. Jalas olid saapad, mingid teksad, valge müts, aga oi jeesuskristussuperstaar, jope oli tal jube. Mingi hõbedane, hästi puhvis ja vöökhast hästi kinni tõmmatud. Aga see selleks. Läksime me ühe bussi peale( kell oli ca 19:45), sõitsime siis ilusti kenasti lõpppeatusesse; Landisse, läksime sealt maha ja kõndisime ühes suunas, kuna ma kõndisin temast eespool ja klapid olid peas, siis ma ei näinud, millal ta ära keeras. Järgmine päev pidin ma kaheteistkümnese bussiga minema, aga uni oli ja selle peale ei läinud, läksin hoopis 13:07 bussi peale. Kõndisin bussipeatusesse ja OI, see sama noor naine seisab peatusses oma hõbedases jopes. Läksime mõlemad sama bussi peale, seekord oli buss nr 21A. Mõlemad sõitsime Õismäele. Sealt läks see naine trolli peale. Mina ootasin 3 mintsa oma kümmet. Istusin bussi tagumisse osasse, seal selline mõnus vaikne. Mulle alati meeldib bussiaknast välja vaadata, mõnus jälgida inimesi, mida nad teevad jne. Nurmenuku peatuses vaatasin ka välja, aga jälle, see sama noor daam, kes läks trolli peale, seisis nüüd seal ja tuli buss nr 10 peale! Okei. Mina pidin maha minema Liivakus. Loksusin Õismäelt Mustamäele, mõeldes endamisi, et kus on alles kokkusattumus. Läksin siis Liivakus maha ja ei olnud enam sugugi üllatunud, kui see preilna tuli ka Liivakus maha. Ta küll keeras bussist välja tulles paremale ja mina kõndisin oma maja poole, aga siiski. See olukord pani ikka natukene ahhetama. Mina ei usu kokkusatumustesse, kuigi muidugi see oli 100% kokkusattumus, lihtsalt selline naljakas olukord.

Tahtsin veel juurde lisada, vabandust, et jutu nii pikaks venitan, aga...
Kui ma olin Szolnokis, siis korra mulle tundus, et kõik on aegluubis ja ma suudan kõike liikuvat korraga näha ja tajuda. Bussi peatuses seisis üks pisike koerake, kes otsis oma peremees, minu ees istusid kaks noort neitu, kes lugesid ajalehte, minust vasakul pool istusid neli väikest poiss;, üks plaksutas käsi, teine oli niisama, kolmas rääkis oma emaga ja neljas peksis oma pulgakommi vastu bussi akent. Korraga toimusid veel paljud asjad, aga need olid kõge ergsamad, mis meelde jäid. Vahel lihtsalt on selline kummaline tunne, et korraga suudad tajuda palju asju ja just nimelt keskendud neile, mitte lihtsalt ei vaata. Tuues paralleeli. Raamatut lugedes tuleb alati keskenduda tekstile, mida loed. Tihtipeale, kui mõtted omi mõtteid raamatut lugedes, siis ei jää tekstist mdiagi meelde. Põhimõtteliselt nagu lihtsalt vaataks paberilehe peale tuttavaid tähti. Isegi tihti jään omi mõtteid mõtlema raamatut lugedes ja hiljem taipan, et midagi ei mäleta.

Aga vot. Kui lugesite kõik läbi, siis olete tublid:) JA võib-olla õhtul postitan ma veel midagi.
Tsauka=)