Täpselt kuu aja pärast on naistepäev.

Sain täna oma klassijuhataja/eesti keele õpetaja/ kirjanduse õpetaja käest oma järgmise kohustuslikukirjanduse raamatu, mis peab järgmiseks esmaspäevaks läbi lugema. Teoseks on Olavi Ruitlase "Naine". Need, kes mu õpetajat Kessi ei tea, nendele jääb arusaamatuks, see raamat on järjekordselt väga "Kessi stiilis" raamat. Räägib siis mehe ja naise omavahelisest suhtest, mida nad teevad jne. Noh...mingi noortekas on, lugeda on seda väga kerge, juba on üle poole raamatu loetud, mingi 200+ lehekülge on. AGA, pagan see raamat ei ole no mitte tilkagi hariv, ega isegi halenaljakas mitte. Ülihästi on läbi näha neid kohti, kus kirjanik arvab, et inimesed hakkavad naerma. Vabandust, kas ma ei ole siis mingis perverses tujus, et selle peale naerda või nali on tõesti ebaõnnestunud. Eks ma loen selle raamatu läbi, aga ega poole aasta pärast ma ei mäleta, ega tahagi mäletada, mis raamatuga tegu oli. Lihtsalt, mõttetu. See on minu arvamus, nii et, no hard feelings, kellele see raamat peaks meeldima.

Seletaks ära raamatu kaane pildi mõtte. Pildid on siis Naine (Lisan juurde, et raamatus nimesid ei ole, on vaid paksult trükitud, kas naine, mees, laps, võõras naine jne), kes läks oma Mehega kalale, läksid läbi metsa ja Naine lasi püksid maha, et Mees uuriks, ega tal p*rses puuki ei ole. Ning terve lehekülg kirjeldati ,kuidas Mees uuris oma Naise tagumikku, ning, mis mõtted tal sellega seoses tulid. Ei, hästi läheb, palju õnne sulle O. Ruitlane, et said sellise mõttetu teosega hakkama, loodan, et kas või kellelegi see meeldib, muidu äkki muutud täitsa kurvaks. Tavaliselt ma ei ole niii kriitiline raamatute suhtes, aga selline asi ajab öökima.

Kirjutaks millestki natukene meeldivamast. =)

Hea koolipäev oli, kuigi natukene külm. Täna trenni ei olnud. Homme geos töö, peaks õppima.

TSAU! =)