Mõttetu

Nii siis...trennis olles mõtlesin, et siia tuleb õhtul küll üks kohutavalt vihane sissekanne. Aga vist siiski ei tule.
Viimased paar päeva olen ma suht närviline ja pabinas olnud, kuidagi ei taha see tuju stabiilne olla, üks moment on tuju hea, teine juba halb. Täna ajas kõik lihtsalt nii närvi. Trennis olles tundus mulle, et ma viskaks reketi esimesele ettejuhtuvale näkku kinni ja lööks jalaga ka veel takka järgi. Tahtsin poole trenni pealt ära lõpetada, aga mu uhkus ei laksnud. Ma ei kavatsenud niisama alla anda...ei kavatsenud...aga siiski seda ma tegin 10 mintsa hiljem. Treener pani mu ettesöötma ühele väiksele tüdrukule. Ma nii pingutasin, et laps saaks enne võistluseid hea trenni, aga mul ei tulnud eriti hästi välja ja ma vihastasin enda peale ja see viha kasvas iga veaga aina rohkem. Lõpuks, kui trenn sai läbi, pakkus treener, et ma võtaks oma iPodi ja läheks jookseks paar ringi. Seda ma tegingi, aga paarist ringist sai 16 ringi. Hell yeah, mis tempoga ma panin muusika kõrvus. Nii mõnus oli ennast vihast tühjaks joosta. Arvestades seda, et ma ei kannata tegelikult pikamaajooksu + veel kiire tempoga, jooksin ma üpriski edukalt. Aga tulemusena käis mu pea kohutavalt ringi ja parem kõrv läks lukku. Hea meelega oleks jooksnud nii kaua, kuni lihtsalt poleks kokku kukkunud. Lihtsalt jooksnud...ja jooksnud ja jooksnud. Kuni jalad on nii makaronid, et üks jalg jääb teise taha kinni, ning ma kukuks. Ning enam püsti ei suudaks tõusta, sest energiat pole. Siis ma oleka rahul olnud oma trenniga. Aga ei, järjekordselt ma andsin anna...sest mul hakkas pistma. Heh... tore. Peaks pärast igat trenni nii jooksma ja iga korraga panema tempot juurde. Äkki tuleks mingi tulemus ka...
Aga hetkel tahaks öelda siiski natukene koledalt... tahaks kirjutada siia palju roppe sõnu, ennast tühjaks karjuda. Pagana p*rssekukkundtulevik noh. Ei mina tea, mis saab. Oleks ma edasipüüdlik, siis mul oleks juba plaan B olemas, mida edasi teha, aga mul pole isegi plaani A. Mul ei ole midagi. Loodame lihtsat, et ma lõpetan selle nõmeda keskkooli rahuldavate eksami tulemustega ning saaks kas või kuhugi ülikooli. Ja, kui siis mitte...siis tööle. Aga, kes mind tööle tahaks? Pmts hariduseta noort inimest. Mitte keegi. Läheks rõdule ja karjuks valju häälega " P*RSSE SEE KÕIK!!" Läheks tuppa tagasi ja manaks näole naeratuse ja teeks jälle nägu, et muresid pole. Mañana... see peaks tähendama hispaania keeles homme...Mul on ka kõik alati homme...Ning minu homme ei jõua kunagi kohale. Mul on alati homme. Tänast päeva ei tule.
Nüüd ma olen ennast tühjaks kirjutanud, ma jään rahulikult magama, ning homme ma ei mõtle enam nii negatiivselt. Vähemalt ma püüan.
Treener:" Marika, elsu on palju raskusi, ning elus võib paljugi, mis viltu minna, aga, kui leida kõiges positiivsust, siis läheb kõik hästi"
Tahaks olla ka samasuguse positiivse ja hea suhtumisega nagu minu treener.
Kallis K. Marks, palun õpetage mulle, kuidas kasvatada oma iseloomu ning, kuidas sundida ennast positiivsemalt ellu suhtuda. Aitäh!
Kahju, et mu treener seda ei loe.

Aga, ärge teie norutage, vaid olge rõõmsamad ning homme on reede ja saate varsti varsti ennast välja puhata:)