Natukene

Minekut Kakumäele hakkavad muutuma aina iganädalasteks. Olime siis seal niisama ja, hakkasin pikalt mõtlema,et kuidagi ikka nii koduseks on see koht saanud. Tõsiselt. See ei ole enam mu parima sõbranna kodu, see on ka mingil määral minu teine kodu. Ma tunnen Anneliisi 9 eluaastast. Ja Kakumäele kolis ta mingi 5. klassis, ehk siis 4 aastat tagasi. Aga, alati on nii hea seal olla. Selline, rahulolutunne tekib. Mõnuss...
Eile käisime Buldogis siis Klausi sünant pidamas, aga oih, panime tsipakene kuuapäevaga mööda, aga ei ole hullu. Sellest siis nii palju, et alguses oli tsipa igav, aga pärast läks asi ikka väga lõbusaks. Pool kaksteist liikusime mina, Länsu, Kaarel ja Raunts Kilu juurde. Seal ol iselline mõnus istumine. Kohe tuli eelmise aasta märtsi kuu meelde. Kilu juures olid siis peale meie nelja ja Kilu veel Erko, Kutsa ja Sillu. Erko sünnipäeva kuupäevaga me mööda ei pannud. ca kella kolmest mul tekkis jube uni ja siis ma magasin seal Sillu ka Kaarli ning Erko ja veel kellegi otsas. Ja jõudsin jällegi järeldusele,et apelsinimahl ei ole kohe üldse my cup of tea. Nelja paiku liikusin koju. Jäin suht khoe magama, aga hommikul ärkasin kell 11. uni lihtsalt kadus ära. Pea tuikus natukene, ning kõht ja alaselg tegid valu. Nüüd õnneks enam mitte. Aga kokkuvõtvalt oli väga super õhtu eile ja, sai ikka päris palju erinevat kurgust sisse valatud.

Aga davaiks, teen midagi kasulikku ja siis kell viis Länsu juurde;)
Tsauka:)