Saturday, December 31, 2011

Tühi..

Ma olen nii väsinud selles ärritumisest, mis on kestnud ligi neli kuud.
Ma olen nii väsinud sellest, et ma näägutan palju ja, et teised näägutavad.
Ma olen nii väsinud sellest, et kui meie mõistus ei ole kontrolli all me arvame, et tuleb kõik välja öelda ja hiljem teha nagu nagu kõik oleks korras.
Ma olen nii väsinud sellest istumisest ühe koha peal.
Ma olen nii väsinud sellest, et mu isiksust ei suudeta võtta sellisena nagu see on.
Ma oln nii väsinud sellest, et me ei räägi sinuga enam, ei jaluta sinuga enam, ei naera sinuga enam, ei suuda nautida momenti.

Ma teen ainult ühe lubaduse uueks aastaks, aga ma ei ütle seda valjult, muidu hakatakse nina alla hõõruma, kui mul see ei õnnestu.
Ma soovin, et Sa oleksid õnnelik, kuid mitte kellegi teise pärast vaid minu.
Ma olen egoist, kes vahel on liiga enesekriitiline ja haletsusväärne.
Mul on iseloom, millest mõningad aru ei saa...

Ma ei loodagi, et 1. jaanuarist 2012 kohe kõik muutub.

Mul oleks vaja motivaatorit.

Ma ei soovi teile head uut aastat, te peate ise midagi selle jaoks tegema, et ta oleks parem, kui see, mis meil hetkel veel on.

M.

Tuesday, July 26, 2011

Nukker...

Ma vist kirjutangi nüüdsest siia vaid siis, kui midagi metsikult halba juhtub...

Hetkeseisu ei anna kirjeldadagi, võib öelda, et ma kaotasin sõbra. Sa olid niii tore, nii armas ja ma armastan sind. Olin sind titest saadik näinud, sa kasvasid mu silme all üles. Teadsin kõiki su ulakusi ja tempusid. Hommikuti ajas mind nii närvi, kui sa akna all jooksid ja haukusid. Ma tahaks võtta tagasi kõik halva tooniga öeldud sõnad Sulle!!... Ma annaks kõik, et kuulda sind veel kord haukumas hommikul kell pool 8 akna all...

Kohutav ebaõiglus.... kohutav. Ma jään sind nii igatsema, ma armastasin sind nii väga...

Kuigi sa seda ei loe, aga südamlik ja siiras kaastunne Sulle, A. Keegi ei vääri sellist asja oma sünnipäeval... mitte keegi...


R.I.P. Carloskullakene! (W)

Friday, February 11, 2011

(W)


Juba kaks aastat Sind ei ole... Iga päevaga see igatsus kasvab aina suuremaks, paratamatult... Aga kunagi me kohtume juba näost näkku, seni kaua oled sa mul südames; saadad ja kaitsed mind iga päev mu teel, mu kaitseingel.

Armastan Sind kogu südamest!