Kas on vahel olnud peast läbi käinud mõte,et oh, tahaks tagasi seda aega, või tahaks, et kõik oleks nagu eelmise aasta suvel/sügisel/aastal 2004. Kindlasti on. Minul ka. Aga, mis ma vingun? Marika, loe oma blogi, mida sa kirjutasid paar päeva tagasi, loe ja loe seda mõttega. See on su enda kätega trükitud ning sinu enda peast tulnud tekst... Keegi ei dikteerinud seda sulle ette, ise kirjutasid. Nii et, pätsa nüüd endale naeratus pähe, selg sirgeks, rind ette ja oled tubli! Sa põed tiba liiga palju, on sul põhjust põdeda....hmmm, keegi ei ole andnud. Pagan, jah, alati võiks parem olla, aga, millal jõuab siis see nö "parim" hetk?. Ei jõuagi. Võib-olla kellelgi jõuab see "parim" hetk siis, ku ita on saavutanud oma eluunistuse. Minu üks väga lähedane inimene rääkis mulle oma eluunistusest. Keegi teine seda ei tea, ega saagi teada, kuni ta ise seda ei taha avaldada. Aga ta ütles mulle: " Tead, Marika, sa võid küll naerda mu eluunistuse üle, aga tea, kui ma saan sellega hakkama, mis ma vist ka lahkun siin maailmast, see on arvatavasti viimane asi, mida ma teen oma elus!" Heh, arvate, et selline asi ei jäta teil südmelööki vahele ning kurku ei teki klomp ja pisarad ei tule silma? Ei, ta ei kavatse minna mingite tiigritega kaklema, või kuskilt Empire State Bulidingust benjihüpet tegema. Aga, mina usun temasse ja ma tahan, et ta unistus täituks. Ma tahan, et ta saas kas või korra elus olla õnnelik, et ta ise tunneks, et ta on õnnelik. Ma tõesti soovin seda sulle:)
Jälle ma ajan mingit iba, ei...mitte iba...Ma ei teagi, mis see on, mida ma siia kirjutan. Mõtted, mis mul tulevad pähe ning ma panen need mõtlematult kirja? Vist jah. Kõik, mis ma siia kirjutan on tulnud automaatselt, ma ei mõtle üle, millest ma kirjutan ja, mis tuleb järgmine lause... Ma lihtsalt kirjtuan. Kirjutan ennast tühjaks. Seni kaua, kuni mõtted on otsas.Silme ette kerkib pilt lõpukirjandi paberist, mis on äärest ääerni täis teksti, see on valmis, ning lauale paberi kõrvale kukub pastakas, mis suitseb. Haha, nagu mingi filmikaader juba.
Veel on natukene jama see ka, et ma ei loe oma teksti üle, ning seetõttu võib mul olla palju kirjavigu. Oleks pidanud juba ammu nende eest vabandama. Palun vabandust, loodan, et mu blogi ei loe mingid hullud kriitikud, kes iga kirjavea peale krimpsutavad nina ja mõtlevad, et ma olen loll ning ei oska kirjutada. Vot.
Aga, varsti siis liigun Buldogi ning loodan, et tuleb mõnus reedeõhtu:)

PS: Ma sain täna bioloogias viie, jeei jeei:D

Tsauka=)