Eelmisest sissekandest võis jääda mulje, nagu ma oleks kohutavalt vihane ühe isiku peale. Noh, olingi, aga enam ei ole. Tegelikult peaks ütlema, et iga üks on oma õnne sepp ja seda me olemegi. Laupäev osutus siiski väga(Y).
Eile läksin kell pool kaks magama, vaatasin isaga Dr. House'i. Mulle ikka kohutavalt meeldib see sari. Kuigi seal on tihtipeale absurdsed sündmused, mulle meeldib, alati on meditsiinivallas asjad väga meeltmööda olnud. Ärkasin hommikul kell 10:15. Hommikul kell 7 tuli väiksem koer mind äratama, hüppas vodisse ja hakkas mu peale trampima, ise suu irvakil. Ajasin ta pahuralt ära, jah, tema ei saa aru, et ma võin vihastada, kui ta mind hommikul vara üles ajab. Koerte mõistus on huvitav asi tegelikult. Täiskasvanud koera mõistus on nagu 3-aastase lapse oma. Olgu, tundub, et 3-aastasel ei oleks veel nagu väga mõistust, aga kolmeaastane saab juba suhteliselt suurest sõnavarast aru. Aga okei, ega ma ei ole teadlane,et hakata siin fakte ette lükkama ja teil pead sassi ajama oma vb vale jutuga.
Täna lähen emaga poodidesse,et osta endale suusapüksid ja- jope. 27.ndast hakkame suusatamas Trummis käima, jeei, suusatamine, my love...NOT. Aga eks näis, äkki hakkab isegi meeldima.
Arvatavasti enamused teist veel üldse magavad, kui ma seda siin kirjutan, good for you!
Kaks hullu söövad apelsine. Üks hull küsib teiselt:"Kas sa oma apelsini ära ei koorigi?" Teine vastab:"Milleks? Ma tean niigi, mis seal sees on!"
See nali tekitab minus mõningaid mõtteid, aga ma ei oska kuidagi neid siia kirja panna. Enne kirjutasin ühe hästi pika teksti siia, aga kustutasin ära, sest ma kardan, et keegi ei saaks minust aru, mida ma selle all mõtlen. Oeh.. Üks viga minu puhul on see, et ma vägagi tihti ei oska ennast väljendada ja kui inimesed ei saa minust aru, siis ma vihastan. Mitte nende inimeste epale vaid iseenda. Jahm... vot
Aga tuduge edasi ja olge mõnusad;)
PS: Homme on kool ,ärge olge kaua üleval=)
No comments:
Post a Comment