Wednesday, July 28, 2010

Almost

"Nii natukene on veel jäänud!"
"Ma juba nii ootan seda!"
"Oh, oleks juba..., siis ma saaks seda!"

Tihti peale me ütleme nii, kui me tõsiselt kogu hingest midagi ootame, eriti, kui me ootame seda kaua...Lõpuks saabub see päev, mil me saame oma oodatu tehtud/nähtud/saadud ja siis on kõik läbi... Päev või paar on veel sees see värin, see adrenaliin ja need ergsad mälestused, pärast seda on kõik kutupiilu... Võib ainult meelde tuleada neid mälestusi ja elamusi... Kui hakata mõtlema, siis vahel on see ootusärevus ja see ootamine palju parem tunne... Eriti see päev enne tähtsat sündmust... Te ei arva nii? Mulle endale kohutavalt meeldib see kõhuvalu, mida nimetatakse adrenaliiniks, mis mu sees aina suureneb, mida lähemale jõuab mu kauaoodatud päev. Mulle meeldib see tunne, nagu mu sees elaks keegi, käed tahavad tegevust, istuda ei suuda ja tunne nagu kohe kohe süda vupsab välja. Kuigi mu iseloomus on väga palju kärsitust, meeldib mulle ootamine. Mida kauem on ootamine, seda magusam on see hetk, mil ma saan kätt selle, mida tahtsin. Nendel hetkedel on mul nii öelda millegi nimel elada... Ning, kui kauaoodatud päev saab läbi, hakan ma ootama uut ootamist. Ka hetkel on paar asja, mida ma väga väga ootan=) Ja, mida lähemale jõuab selle nädala lõpp, seda enam hakkab mu kõht kipitama, süda puperdama ja muudkui tuleb naeratus näole.

Hetkel hakkasin lugema ühe Soome kirjaniku raamatut, mis kannab pealkirja "Sinuhe". See räägib ühest egiptlasest, tema elust ja toimingutest. Väga huvitav raamat on. Ainus probleem on selles, et seal on üle 700lk... Aga noh, varemgi nii pakse raamatuid loetud, saab ka sellega hakkama;)

Hetke mõtted:
Peab tõdema, et neid ei ole. Ma pole viimastel päevadel väga mõelnud, mul pole aega olnud. Kõlab küll tobedalt, aga mõtlemise all mõtlen ma juurdlemist ja arutlemist endaga... Haha, kas mul tõesti ei jätku aega iseenda jaoks? Ju siis mitte. Tekib küsimus, "miks?" Aga äkki ma hoopistükis väldin iseenda seltskonda, et vältida teemasid, mis sealt võivad pinnale ulpida ja toovad välja mõtted ja emotsioonid, mida ma kohe üldsegi ei taha...

Lülitan nüüd kohe kohe arvuti välja ja hakkan raamatut edasi lugema=)
Ciao!

No comments:

Post a Comment