Monday, April 19, 2010

Midagi pikemat üle pika aja

Ma ei tea, mis mind sunnib siia hetkel kirjutama. Ma ei tea... Ma tean täpselt, mida ma tahaks teha, kus ja kellega ma tahaks olla. Täpselt tean, aga samas, ma nagu ei teaks midagi. Ei, ma ei ütle, et ma olen segaduses või, et ma oleks õnnetu või kurb. Mul oleks lihtsalt korraks vaja oma adrenaliinilaks kätte saada ja kõik, siis ma vaibuks, siis ma ei tõmbleks enam koha peal. Just nimelt ei tea ma seda, mis mulle seda powerit laseks välja lasta, mis on minusse kogunenud. Mu täditütar ütles mulle aasta aega tagasi täpselt sama, et ta tahaks oma energiat kuhugi välja valada, tunnetada adrenaliini oma kehas. Ma ainult naersin talle näkku, ega mõistnud. Eks isegi olen nüüd samas seisus. Ma ei ole tüdinenud ininmestest, kes on mu ümber. Nad meeldivad mulle, Kuigi ma vingun ,et mu klassikaaslased käivad mulle pinda ja vahel mulle tundub, et mu tuju on lambist nullis, see ei ole siiski nii. Mul on lihtsalt vaja ennast "üles raputada". Üle saada sellest uimasusest ja pahurlusest, mis mind vahel vaevab. Ma ei mõtle, et ma pean nüüd kuskilt kaljult vete peaat hüppama, või jooksma Hispaanias pullide eest ära. Ei! Ma ei tea, mis see oleks, võib-olla oleks see isegi kas või raamatu lugemine kuskil puu otsas. I really don't know.

Kas te teate, kui palju head ja, kudias võivad tuju tõsta mõned vähesed sõnad või liigutused. Mulle näiteks vägagi meeldib, kui mulle öeldakse miskit positiivset mu tegemiste kohta. Mulle kohutavalt meeldib, kui inimesed ütlevad mulle, et nad minust hoolivad. Jah, muidugi ma tean, kes hoolivad ja, kes mitte, aga siiski vahel on seda lihtsalt nii hea kuulda inimeste käest. Ma ei tea, kas kedagi häirib, kui ma liialt tihti ütlen kas või ridade vahelt, et ta on mulle väga kallis või ma armastan teda. Võib-olla liiga tihedane ütlemine ei olegi hea, see võib muutuda tüütavaks. Alles laupäeval ütlesin ma kahele inimesele, kui tohutult tähsad ja kallid nad mulle on. Mõelge, ehk peaksite ka teie tihedamini oma lähedastele mõned soojad sõnad ütlema...

Mingi päev ma arutsin endamisi, et kui tõmmata paralleele naise/mehe ning kvaliteedi ja kvantiteedi vahele, siis, millised paarid tekiksid. Ühe inimesege arutades tuli välja, et naine on kvantiteet ja mees on kvaliteet. See tndus üpriski loogiline. Samas, paar päeva hiljem arutasin ma seda teise inimesega, tuli loogiliselt välja, et mees on kvantiteet ja naine kvaliteet. Arvestada tuleb seda, et mõlemad, kellega ma arutasin olid noorhärrad. Pole esimene kord, kui nende arvamus on täiesti erinev. Ise ma ei oska mingit järeldust sellesse mõttesse kahjuks tuua.

Tooks tänase päeva miinused ja plussid välja
+
1) Koolis oli kaks väga huvitavat tundi Mari-Liis Lillega ( arendasime hingamisega oma häält ja õppisime nö oma häält kasutama). Ees ootab veel kaheksa põnevat tundi
2) Koolipäeva lõpuks suutsin oma tuju täitsa heaks tõsta

-
1) Ma unustsin raha välja võtta ja jäin koolis söömata
2) Võiks kõik halvad mõtted, mis pähe tekivad välja visata, sest see on kinni ainult mõtlemises

Täna suutsin ennast jällegi üllatada, kuidas ikka inimesed suudavad oma tuju halvaks/ heaks muuta ainuüksi mõtlemisega.

naerata, sa lihtsalt naerata
ja maailm sulle vastab samaga
mured unusta, kõik hetkeks unusta
et ennast veidi välja puhata

Refrään Waterboy, Annika - Tunne end vabalt laulust. Meeldib see lugu. Üldse Tartu reisil eelmine teisipäev avastasin, kui hea eesti räpp on!

Hetkeks on need vast kõik mõtted, mis ma olen pikalt endas kogunud ja siia korraga välja kirjutanud. Nautige ilma.
Tsau!

No comments:

Post a Comment