***

Otsustasin kirjutada jälle miskit.

Neljapäeval filosoofia tunnis, kus ma tavaliselt väga ei kuula, ütles õpetaja ühe hea lause; "Ausus on kasulikkus või võimaluse puudumine." Kui hakata nüüd mõtlema, palju on maailmas inimesi, kes on täiesti ausad, kes pole kunagi, mitte kunagi valetanud. Selliseid ei ole, sest juba lapsepõlves valetatakse, et pääseda mingist jamast või seepärast, et ei taheta minna lasteaeda/kooli ja valetatakse, et kõht valutab jne jne. Kui nüüd välja jätta lapsepõlv ja puberteet, palju on siis neid täiesti ausaid inimesi( ma mõtlen siinkohal juba täiskasvanuid inimesi). Siin vast see arv juba langeb, aga mitte oluliselt. Tegelikult, miks arvatakse, et lapsed valetavad rohkem, kui täiskasvanud ? Sest lapsed/ noored ei oska valetada. Nende valed on läbinähtavad ja liiga naiivsed. Eks vist saab öelda, et hea valetamine tuleb heast praktikast. Mõned mõtlevad, minagi olen mõelnud, et miks ei võiks kõik olla ausad ja, milleks valetamine. Kas mitte just need pisikesed valged valed ei ole päästnud parimate sõbrannade suhteid või mõne noormehe ja neiu omavahelist suhet või lapse ja vanemate suhteid? Võin öelda, et väiksena valetasin üpriski palju, mingi moment sain aru, et sellele ei ole no ei mingit mõtet. Pagan küll, valetajatel, peab olema ikka ilgelt hea mälu. Mõtlen neid, kes valetavad nii, et suu suitseb. Tuleb meeles pidade kõik asjad mida kokku valetatud sai. Ma tean ainult paari inimest, kes valetavad väga vähe, või pmts üldsegi mitte. Kuigi ka hädavalesid on nende poolt tulnud, aga see selleks. Võib-olla ma ei ole see õige inimene, kes seda ütlema peas, aga... katsuge vähema valetada, ka mina püüan seda teha. Olla aus nii oma tunnete, arvamuste ja muude asjade koha pealt.

Unustame endile mitte vajalikud asjad, jättes meelde vaid selle, mis meile korda läheb.
Ja nii ongi, miks ei peaks. Tahaks siia juurde lisada, et miks näidatakse välja huvi või hoolivust millegi/kellegi vastu, kui tegelikult seda ei ole.?

Kõik, ma ei viitsi enam siin filosofeerida. Teades, paljud mu blogi loevad, siis arvatavsti väga vähesed saavad teada, minu selle postituse mõtetest. Kahju.... Võib-olla see näitab vaid seda, et ma ei kjurta huvitavalt, või siis ma kirjutan ligia banaalsetel teemadel? Või ehk ma ei ole isikupärane või mul puudub "iseloom"... Ei tea, ei hakka pakkuma, sest ega sellel polegi tähtsust. Kes loevad, aitäh teile!