Nonii...

Otsustasin hakata ka blogima, vaadates, et see nii popiks meie seltskonnas saanud:D
Aga jah, täna siis oli koolis Piparkoogiturniir, ehk gümnaasium mängis omavahel ( põhikool ka) võrkpalli... esimese mängu mängisime siis 12. a klassiga. Pähe saime, teise mängu 10. ja noh...eks neilt saime ka pähe... See on see, kui minna väljakule arvamusega, et noh ..10. klass, mis seal siis ikka, teeme ära. Aga tagajärjed on siis sellised: paistes sinine käsi, et ei saa isegi rusikasse panna :( Aga noh jah.
Eilesest ka siis natukene. Paari sõnaga... kohutav päev, ei taha isegi mõelda. Selles ei ole keegi süüdi, peale mu enda. Aga jah, mul endale jääb liigagi tihti mulje, et üksinda, muutun ma täiesti teiseks inimeseks, inimeseks, keda keegi pole kunagi näinud... Mis on ka positiivne, kui ma oleks seltskonnas selline, nagu üksi olles, siis ma oleks üks paras nightmare.
Aga, vaadates üle eilsed msni jutud K.-ga, siis ma olin ikka parajalt egoistlik tol hetkel, ega tuletanud meelde suve ja muid asju, mida mina olen halvasti teinud. Ma ei taha muutuda egoistiks, kellel on suva teistest...

Õhtul on siis gümnaasiumi Jõulupidu, nii naljakas, kui see ka poleks, on põhikool ka seal. Njah:P Loodan, et siis tuleb hea õhtu.

Peab vist tõdema, et keegi ei tea minu päris mina, isegi mina ise...