Hei-hoopstiii

Täitsa jama, kus on meie ilus ja soe suvi. Tegelikul täna isegi üllatavalt soe, kuigi tuul on jahe.

Pean suvega läbi lugema 5 raamatut, vähemalt viis. Isegi vähe. Hetkel juba üks läbi ( H. Hesse "Stepihunt") ning teine juba käsil ( A. Tolstoi " Insener Garini hüperboloid"). Üritan võimalikult palju lugeda, aga lihtsalt ei jõua. Ei, aega mul on. Autokool ei võta palju vaba aega ära. Tahaks suve lõpuks load kätte saada(A), eks näis. Hetkel veel nii palju ei keskendu vajalikkudele asjadele, aga eks selle aasta juuli kuust hakkan panustama palju aega õppimisele, autokoolile ja spordile. Ma olen selle mõttega juba nii ära harjunud, et see ei heiduta mind enam, muidu on kahju, aga mis seal siis ikka, loomulik asi siiski. Peaasi, et sa seal tubli oled =)

Mis veel. Ah jaa. 4. juunil oli mul ju sünnipäev. Jee-jee. Aga see ei ole nii suur asi.

Pagan, ma ei oska siia miskit kirjutada, et teistel oleks huvitav lugeda. Ega's midagi, kirjutan siis, kui tuleb midagi huvitavat ka pähe.


Returning back to my old life for a while?

Mental breakdown

Ma olen endas nii pettunud.... Ma pole kunagi olnud endas nii pettunud. Hetkel mind ei huvita, et suvi hakkab kohe, et varsti on jälle soe, ning et ma saan lõpuks 18. Ma olen oma 18. sünnipäeva alates 16. eluaastast nii väga oodanud, aga hetkel mind ei huvita, saagu ma kas või 15... Ei loe. Ma ei saa lhitsalt aru, kuidas ma sain ja saan olla nii rumal ja naiivne oma tegude suhtes. Miks kurat ei suuda ma võtta vastutust. Pagan küll, ma olen pmts 18 ja mõistust ei ole üldse. Eriti valmistab pettumust, et ma ei suuda iseendagi eest vastutada... Kuidas ma siis üldse kavatsen elus edasi minna? Terve elu loota kellegi suurema ja targema peale? Muidugi mul on super hea meel, et mul on nii head endast vanemad ja targemad sõbrad, kes on mulle üle aasta juba aru üritanud pähe panna. Heh, vb te isegi ei ole seda märganud... Aga aastavahetusest sain ma aru, kui väike ja rumal ma veel olen. Peab ennast kokku võtma... PEAB! Aga nagu üks inimene ütles, peab mul see klõks peast läbi käima, et tõsiselt aru saama, mitte niisama endale väja mõtlema, et ma saan ja suudan. Mul on nii piinlik vaadata talle otsa... Kuidas ma üldse võisin talle nii teha? Ma ju armastan teda, ma olen terve oma ele teda armastanud. Aga ikkagi ma astusin juba 3. kord selle reha peale ja sain laksu vastu nägu. Okei, kolm on kohtuseadus... Aga see ei pea ju nii olema... ma ei taha enam selles valdkonnas elult vastu näppe saada. Äkki mul oleks psühholoogi vaja? Ma lihtsalt ei saa enam aru, kust kohast tuleb mul õhtuti see lapselikhirm, et ma magama ei saa jääda, et ma olen paranoiline, et mul vb on nö probleeme selle asjaga... mul on vaja vastuseid, terve elu me elame küsimustega, üritades leida neile vastuseid ja, mida rohkem me teada saame, seda enam me tahame juurde teada saada. Ühe sõnaga, rumal, rumal, rumal. Iga faking õppeaasta alguses on mulle vanemad öelnud, et sa ei ole enam väike laps, ning, et ma võiks nüüd juba targem olla. Tulemusetult? Ei, kuidagi olen ma ikka arenenud, aga kahjuks mul puudub veel see võime, et mõelda välja poole kasti ja teha asju ise... iseseisvalt, mitte, et kegi peaks mind valvama, ja ütlema, et ei ära seda tee, vms. Ma võiks ise aru saada. Ja üldse, kas ma püüan ennast kuidagi moodi tõestada nendel hetkedel? Või need on lihtsalt nõrkushetked, millele ma ei suuda vastu panna? Ma loodan ,et see on pigem see teine variant, sest muidu ma olen endast veel rohkem pettunud. Sest enda arust ei ole ma inimene, kes püüab olla keegi teine oma lähedaste ees.

Lõpetan selle postituse kahjuks kurval noodil, aga eks näis, mis saab ja kas üldse saab. Aga hoiatan lihtsalt ette, et vb ei kohta mind enam üldse tihti, kuni ma sellest supist välja ei tule.

Toredat suve teile, sõbrad!

Mulle meeldib Triinult neid asjakes varastada(A)

Go to your music player, set it to shuffle/random, and answer the following questions with the title of the FIRST song that you skip to each time.
No cheating!
If you reached the top of Mount Everest, you would scream:
Breaking Benjamin- Breath
The next time you stand up in front of a group of people, you’ll say:
Fastk- Haudadelkõndija
Your favorite thing to say when drunk is:
Brain Adams- We’re gonna win
Your message to the world:
Green Day- Life during wartime
When you think of your best friend you think:
Rihanna- Shut up and drive
Your deepest secret:
Sir Bennex ft G-minuz- Probleemid
Your innermost desire:
Ozzy Osbourne_-Dreamer
Your oldest memory makes you think:
SoShy ft Nelly Furtado- Morning arter dark
Somewhere in your wedding vows, you’ll include:
Ozzy OSbourne- Road to nowhere
On your deathbed, you’ll whisper:
Terminaator- Tänapäeva muinaslugu
Your friends say behind your back:
Terminaator- Ütle miks?
You say behind your friends’ back:
Dynamit ft Kemo- Sinule kallis
When you wake up in the morning, you mutter:
H.I.M.- Wicked game
If you found yourself lost on a desert island, you’d yell:
Terminaator- Oodata ei saa
Right now, your feelings are:
The Prodigy- Firestarter
What’s your excuse for reposting this:
The Rasmus- No fear
Your life’s soundtrack:
Billy Talent- Surrender
The day you fall in love will be the day that:
DJ Freedom- Hang on
Your farewell message to the readers of this :
R-A- Saatus

Ebareaalne

ma pole juba pikalt nende peale niiii vihane olnud. Mis kuradi loogikat te kasutate? Te ainult kasvatate minus viha enda vastu. Te ei saa aru, mis vea te teete... Minge lihtsalt metsa... Ma ei tea... Ma pole pikalt ennast nii halvasti tundnud, ku itäna... Nii üksildasena ja mahajäetuna...

***

Otsustasin kirjutada jälle miskit.

Neljapäeval filosoofia tunnis, kus ma tavaliselt väga ei kuula, ütles õpetaja ühe hea lause; "Ausus on kasulikkus või võimaluse puudumine." Kui hakata nüüd mõtlema, palju on maailmas inimesi, kes on täiesti ausad, kes pole kunagi, mitte kunagi valetanud. Selliseid ei ole, sest juba lapsepõlves valetatakse, et pääseda mingist jamast või seepärast, et ei taheta minna lasteaeda/kooli ja valetatakse, et kõht valutab jne jne. Kui nüüd välja jätta lapsepõlv ja puberteet, palju on siis neid täiesti ausaid inimesi( ma mõtlen siinkohal juba täiskasvanuid inimesi). Siin vast see arv juba langeb, aga mitte oluliselt. Tegelikult, miks arvatakse, et lapsed valetavad rohkem, kui täiskasvanud ? Sest lapsed/ noored ei oska valetada. Nende valed on läbinähtavad ja liiga naiivsed. Eks vist saab öelda, et hea valetamine tuleb heast praktikast. Mõned mõtlevad, minagi olen mõelnud, et miks ei võiks kõik olla ausad ja, milleks valetamine. Kas mitte just need pisikesed valged valed ei ole päästnud parimate sõbrannade suhteid või mõne noormehe ja neiu omavahelist suhet või lapse ja vanemate suhteid? Võin öelda, et väiksena valetasin üpriski palju, mingi moment sain aru, et sellele ei ole no ei mingit mõtet. Pagan küll, valetajatel, peab olema ikka ilgelt hea mälu. Mõtlen neid, kes valetavad nii, et suu suitseb. Tuleb meeles pidade kõik asjad mida kokku valetatud sai. Ma tean ainult paari inimest, kes valetavad väga vähe, või pmts üldsegi mitte. Kuigi ka hädavalesid on nende poolt tulnud, aga see selleks. Võib-olla ma ei ole see õige inimene, kes seda ütlema peas, aga... katsuge vähema valetada, ka mina püüan seda teha. Olla aus nii oma tunnete, arvamuste ja muude asjade koha pealt.

Unustame endile mitte vajalikud asjad, jättes meelde vaid selle, mis meile korda läheb.
Ja nii ongi, miks ei peaks. Tahaks siia juurde lisada, et miks näidatakse välja huvi või hoolivust millegi/kellegi vastu, kui tegelikult seda ei ole.?

Kõik, ma ei viitsi enam siin filosofeerida. Teades, paljud mu blogi loevad, siis arvatavsti väga vähesed saavad teada, minu selle postituse mõtetest. Kahju.... Võib-olla see näitab vaid seda, et ma ei kjurta huvitavalt, või siis ma kirjutan ligia banaalsetel teemadel? Või ehk ma ei ole isikupärane või mul puudub "iseloom"... Ei tea, ei hakka pakkuma, sest ega sellel polegi tähtsust. Kes loevad, aitäh teile!

Midagi pikemat üle pika aja

Ma ei tea, mis mind sunnib siia hetkel kirjutama. Ma ei tea... Ma tean täpselt, mida ma tahaks teha, kus ja kellega ma tahaks olla. Täpselt tean, aga samas, ma nagu ei teaks midagi. Ei, ma ei ütle, et ma olen segaduses või, et ma oleks õnnetu või kurb. Mul oleks lihtsalt korraks vaja oma adrenaliinilaks kätte saada ja kõik, siis ma vaibuks, siis ma ei tõmbleks enam koha peal. Just nimelt ei tea ma seda, mis mulle seda powerit laseks välja lasta, mis on minusse kogunenud. Mu täditütar ütles mulle aasta aega tagasi täpselt sama, et ta tahaks oma energiat kuhugi välja valada, tunnetada adrenaliini oma kehas. Ma ainult naersin talle näkku, ega mõistnud. Eks isegi olen nüüd samas seisus. Ma ei ole tüdinenud ininmestest, kes on mu ümber. Nad meeldivad mulle, Kuigi ma vingun ,et mu klassikaaslased käivad mulle pinda ja vahel mulle tundub, et mu tuju on lambist nullis, see ei ole siiski nii. Mul on lihtsalt vaja ennast "üles raputada". Üle saada sellest uimasusest ja pahurlusest, mis mind vahel vaevab. Ma ei mõtle, et ma pean nüüd kuskilt kaljult vete peaat hüppama, või jooksma Hispaanias pullide eest ära. Ei! Ma ei tea, mis see oleks, võib-olla oleks see isegi kas või raamatu lugemine kuskil puu otsas. I really don't know.

Kas te teate, kui palju head ja, kudias võivad tuju tõsta mõned vähesed sõnad või liigutused. Mulle näiteks vägagi meeldib, kui mulle öeldakse miskit positiivset mu tegemiste kohta. Mulle kohutavalt meeldib, kui inimesed ütlevad mulle, et nad minust hoolivad. Jah, muidugi ma tean, kes hoolivad ja, kes mitte, aga siiski vahel on seda lihtsalt nii hea kuulda inimeste käest. Ma ei tea, kas kedagi häirib, kui ma liialt tihti ütlen kas või ridade vahelt, et ta on mulle väga kallis või ma armastan teda. Võib-olla liiga tihedane ütlemine ei olegi hea, see võib muutuda tüütavaks. Alles laupäeval ütlesin ma kahele inimesele, kui tohutult tähsad ja kallid nad mulle on. Mõelge, ehk peaksite ka teie tihedamini oma lähedastele mõned soojad sõnad ütlema...

Mingi päev ma arutsin endamisi, et kui tõmmata paralleele naise/mehe ning kvaliteedi ja kvantiteedi vahele, siis, millised paarid tekiksid. Ühe inimesege arutades tuli välja, et naine on kvantiteet ja mees on kvaliteet. See tndus üpriski loogiline. Samas, paar päeva hiljem arutasin ma seda teise inimesega, tuli loogiliselt välja, et mees on kvantiteet ja naine kvaliteet. Arvestada tuleb seda, et mõlemad, kellega ma arutasin olid noorhärrad. Pole esimene kord, kui nende arvamus on täiesti erinev. Ise ma ei oska mingit järeldust sellesse mõttesse kahjuks tuua.

Tooks tänase päeva miinused ja plussid välja
+
1) Koolis oli kaks väga huvitavat tundi Mari-Liis Lillega ( arendasime hingamisega oma häält ja õppisime nö oma häält kasutama). Ees ootab veel kaheksa põnevat tundi
2) Koolipäeva lõpuks suutsin oma tuju täitsa heaks tõsta

-
1) Ma unustsin raha välja võtta ja jäin koolis söömata
2) Võiks kõik halvad mõtted, mis pähe tekivad välja visata, sest see on kinni ainult mõtlemises

Täna suutsin ennast jällegi üllatada, kuidas ikka inimesed suudavad oma tuju halvaks/ heaks muuta ainuüksi mõtlemisega.

naerata, sa lihtsalt naerata
ja maailm sulle vastab samaga
mured unusta, kõik hetkeks unusta
et ennast veidi välja puhata

Refrään Waterboy, Annika - Tunne end vabalt laulust. Meeldib see lugu. Üldse Tartu reisil eelmine teisipäev avastasin, kui hea eesti räpp on!

Hetkeks on need vast kõik mõtted, mis ma olen pikalt endas kogunud ja siia korraga välja kirjutanud. Nautige ilma.
Tsau!

Jess, tuligi see köha/nohu ära

Olin reede vastu laupäeva Anneliisi juures. Õhtul pidime minema randa jalutama/pildistama + veel poodi. Ha-ha, kõik see jäi ära. Vaatasime hoopis Tomb Raiderit. Mingi hetk kobisime üles ja mina ootasin kannatlikult, kuni kell saab 00:00, et saaks Kaarelile "Palju õnne sünnipäevaks" soovida. Pärast seda keerasin magama ära. Üpriski raske oli magama jääda, arvestades, et toas oli ca 28kraadi. Laupäeval käisime siis poes, täna jälle. Natukene enne nelja andsin Kaarelile kingituse üle:) Mul on väga hea meel, et sulle meeldis. Jalutasime kutsudega ja siis liikusime Kännu poole, et võtta šampus ja tatsata Siili. Seal meikisime šampust ja olime niisama ilusad ja mõnusad. Seitsme paiku liikusime Vanakale, et tähistada Kaareli ( Huh, mulle üldse ei meeldi nii su nime käänata, aga reegleid peab järgima) 20. sünnipäeva. Tegime vessut, jõime šampust ja Punamütsikes Sprite'ga. Seltskonnas olid siis Kaarel, Sillu, Kilu, Piia, Janet, Signe Jux, Lauri ja mina. Mingi htk tuli mul minna Buldogi, et mitte avariid teha. Vanakal olime ca 2 tundi. Nii mõnus oli seal olla, selline suvetunne tuli peale. Üheksa paiku liikusime Kilu juurde, istusime seal ca poole kaheteistkümneni, siis hakkasid nõmmekad bussi peale liikuma, Kaarel trolli, Lauri, Jux ja mina jala koju. Koju jõudes tegin endale teed ja 2 võikut. Kurk andis tunda ja nina ka. Tubli, Marika, ole veel paljalt õues, Nõmmeveskist sulle ei piisanud vist;) Aga jah, üritasin lugeda "Tõde ja õigust", üpriski hea raamat on, mulle meeldib, aga uni oli tugevam. Panin raamatu käest ära ja läksin voodisse... Jäin magama poolteist tundi hiljem. Öösel ärkasin 2 korda üles, kohutavalt palav oli, kuigi aken oli lahti ja kurk valutas. Hommikul kell kaheksa ema sahmerdas ringi, jälle ärkasin üles... Ja rohkem mul und ei tulnud, pmts vedelesin poole kaheteistkümneni voodis tukkudes vahelduva eduga. Just siis, kui ma tahad välja magada, mul ei ole und.

Tegelikult ma üldse ei viitsinud seda juttu siia kirjutada, sest see on üpriski mõttetu, aga ma lihtsat ei viitsi hetkel veel koristama hakata. Laiskus laiskus lase mind lahti. Eks ma kohe ajan end püsti ja hakkan orjama...

Mulle tõesti tundub, et see blogipidamine ei ole minu jaoks õige asi.
Tsau!