Nostalgia

Hakkasin eile õhtul oma sahtleid ja kappe koristama. Leidsin igasugust pahna, mille olemasolu ma üldse ei mäletanudki. Vajaliku "pahna" jätsin alles, kõik muu viskasin ära. Hommikul jätkasin oma tegevust, koristasin kappi, kus on mu kooliasjad. Ei usu, et sealt võis saada palju vanapaberit. Leidsin ka mapi, mille vahel on kõik kaardid, mis mulle on kunagi kingitud. Lugesin nad kõik läbi. Huvitav, et ma mäletasin täpselt igat hetke, kui ma mingi kaardi kelleltki sain. Hämmastav... Seal oli nii sõbrapäeva, sünnipäeva, uue aasta ja jõulu kaardid. Selle hunniku seast leidsin ka oma ristiema kingitud kaardi minu sünnipäevaks 2003. aastal. Mis ma olin siis... 11-aastaseks sain. Palju oli kaarte oli sinult, Triin. Ühe peal oli joonistatud Kendži, väga hästi joonistatud peab mainima, mis sa olid siis...13 ja ütled, et ei oska joonistada. Teise kaardi peal oli joonistatud need hullused, mis meid hullutasid 7. klassis, if you know what I mean, Triin;)
Eile ma uhkustasin, et jään hästi magama, aga damn, igal nv ärkan kell pool 9, sest ema sagib koridoris ringi. Jama, tahaks kas või üks nv magada ennast välja. Aga, mis seal siis ikka, lähen ja olen kasulik edasi.
Tšauu:)

Optimist näeb sõõrikut, pessimist näeb auku.

Järjekordne nädalavahetus on. Tänane päev läks ruttu, koristasin, käisin poes, kutsudega õues ning siis niisama olin kodus. Loodan, et homne päev tuleb mõnus, tore, lahe jne. Reede oli kuidagi uimane, ma imestan, et me seal Buldogis magama ei jäänud. Ja ka seda ma imestan, et ma jään viimasel ajal nii hästi ja kiiresti magama. Varem läks mul mingi pool tundi aega enne, kui magama sain. Nüüd võtab see ainult mingi 5-10 mintsa. Super. Neljapäeval nt läksin üldse kell 9 magama ja jäingi kohe tuttu. Maksimaalne!

Unenägudeseletaja on huvitav asi, vahel uurin netist, mida miski võis tähendada, mida unes nägin. Neid neti asju muidugi ei tasu uskuda, aga tahaks väga, et keegi tuttavatest oskaks unenägusid seletada. Teemast natukene kõrvale, aga mu üks kauge tuttav oskab tähtkujusid väga hästi tõlgendada ja öelda, kes kellega sobib ja iseloomuomadused ja särgidvärgid. Lahe, ta on juba hästi pikalt seda uurinud ja sellega tegelinud. Aga tagasi une ja unenägude juurde. Minu parimal sõbrannal on voodi kohal unenägudepüüdja. Päris mitu aastat mainisin ,et tahaks ka endale, ning 2009. aasta jõuludel saingi, jeei! Kui keegi ei tea, mis on unenägudepüüdja siis seletan. Pmts, see näeb välja nii nagu pildil( kuigi neid on väga erinevaid). Ja see peaks halbu unenägusid eemale peletama ja head nö endasse imama. Ei oska öelda, palju ma sellesse usun, aga, siiski mõnus,et selline asi pea kohal ripub. Kõik on ju kinni mõtlemises, aga ega ma viimasel ajal ei näegi mingeid halb unenägusid või siis väga väga harva. Aga vot. Mis siis unest veel. Väiksena nägin ma väga tihti õudusunenägusid, kas keegi ajas taga või ma ei saanud tuld toas põlema panna jne. Mul oli enda lapsepõlve õudusunenägu, aga seda on kohutavalt raske seletada. Väga tihti nägin ma ka seda unes, et olin oma vanas kodukohas( Hiiul) ning üritasin Mustamäele pääseda, aga ei saanud. Need unenäod kestsid mul mingi 4 aastat. 12-aastaselt läksin esimest kroda üle pika aja vana kodu juurde ja oma üllatuseks ei näe ma enam neid unenägusid. What a suprise! Väga tihti näen ma unes seda, et ma lendan, keegi rääkis, et pidi olema suht harv, et inimesed lendamist näevad, ei oska kommenteerida. Aga vapustav tunne on küll, kui unes lendamist näen. Naljapärast sisestasin EKI-sse sõna uni, ning sain seletuse : uni- perioodiline füsioloogiline puhkeseisund, mille ajal organismi aktiivne seos keskkonnaga on katkenud. Huvitav on see, et mõned unenäod tunduvad väga reaalsed ja hommikul ärgates on esimesed hetked ähmased, sest hakkab kohale jõudma, et magasid. Mõnd on aga lihtsalt nii nagu on, ning hommikul pole neist sooja ega külma. Huuh... uni tekib selle uinamuina jutu peale. Tahaks minna vara magama täna, aga pool üks hakkab Family Guy, tahaks näha seda, eks näis, kas viitsin ennast ärkvel hoida. Aga, magage kõik kindlasti vähemalt 8 tundi ja ärge ülemagage, see ei ole ka hea. Don't drink coffee and energy drinks in the evening! :D

Aga tahaks küll kohviii, aga, ma pean oma lubadust siiani, Sillu, et ma joon ainult ühe tassi kohvi päevas, kui sedagi;) Ning energiajooke joon ka väga harva.

Aga nautige tänast ööd siis ja pange näiteks krja oma unenäod kohe pärast ärkamist, muidu unustate ära, pärast äkki leiate mõne korraliku unenägudeseletaja ja saate uurida asja:D

Head ööd kõigile!!! :* (S)

Kas on vahel olnud peast läbi käinud mõte,et oh, tahaks tagasi seda aega, või tahaks, et kõik oleks nagu eelmise aasta suvel/sügisel/aastal 2004. Kindlasti on. Minul ka. Aga, mis ma vingun? Marika, loe oma blogi, mida sa kirjutasid paar päeva tagasi, loe ja loe seda mõttega. See on su enda kätega trükitud ning sinu enda peast tulnud tekst... Keegi ei dikteerinud seda sulle ette, ise kirjutasid. Nii et, pätsa nüüd endale naeratus pähe, selg sirgeks, rind ette ja oled tubli! Sa põed tiba liiga palju, on sul põhjust põdeda....hmmm, keegi ei ole andnud. Pagan, jah, alati võiks parem olla, aga, millal jõuab siis see nö "parim" hetk?. Ei jõuagi. Võib-olla kellelgi jõuab see "parim" hetk siis, ku ita on saavutanud oma eluunistuse. Minu üks väga lähedane inimene rääkis mulle oma eluunistusest. Keegi teine seda ei tea, ega saagi teada, kuni ta ise seda ei taha avaldada. Aga ta ütles mulle: " Tead, Marika, sa võid küll naerda mu eluunistuse üle, aga tea, kui ma saan sellega hakkama, mis ma vist ka lahkun siin maailmast, see on arvatavasti viimane asi, mida ma teen oma elus!" Heh, arvate, et selline asi ei jäta teil südmelööki vahele ning kurku ei teki klomp ja pisarad ei tule silma? Ei, ta ei kavatse minna mingite tiigritega kaklema, või kuskilt Empire State Bulidingust benjihüpet tegema. Aga, mina usun temasse ja ma tahan, et ta unistus täituks. Ma tahan, et ta saas kas või korra elus olla õnnelik, et ta ise tunneks, et ta on õnnelik. Ma tõesti soovin seda sulle:)
Jälle ma ajan mingit iba, ei...mitte iba...Ma ei teagi, mis see on, mida ma siia kirjutan. Mõtted, mis mul tulevad pähe ning ma panen need mõtlematult kirja? Vist jah. Kõik, mis ma siia kirjutan on tulnud automaatselt, ma ei mõtle üle, millest ma kirjutan ja, mis tuleb järgmine lause... Ma lihtsalt kirjtuan. Kirjutan ennast tühjaks. Seni kaua, kuni mõtted on otsas.Silme ette kerkib pilt lõpukirjandi paberist, mis on äärest ääerni täis teksti, see on valmis, ning lauale paberi kõrvale kukub pastakas, mis suitseb. Haha, nagu mingi filmikaader juba.
Veel on natukene jama see ka, et ma ei loe oma teksti üle, ning seetõttu võib mul olla palju kirjavigu. Oleks pidanud juba ammu nende eest vabandama. Palun vabandust, loodan, et mu blogi ei loe mingid hullud kriitikud, kes iga kirjavea peale krimpsutavad nina ja mõtlevad, et ma olen loll ning ei oska kirjutada. Vot.
Aga, varsti siis liigun Buldogi ning loodan, et tuleb mõnus reedeõhtu:)

PS: Ma sain täna bioloogias viie, jeei jeei:D

Tsauka=)

Music is my freedom

Mõtlesin, et teeks siia listi lauludest, mis mulle väga väga meeldivad. Ma ei pane neid paremuse järjekorda, vaid lihtsalt=) PS: Ma ei pane üksiklugusid siia, vaid bändide kaupa.

Terminaator
4b
Baarman teab
Juulikuu lumi
Torm
Kõik mis ei tapa
Ainult sina võid mu maailma muuta
Ingli puudutus
Kuutõbine
Nii ma jälle läen
Portselanist tüdruk
Romula
Raudteejaam
See ei ole saladus
Ütle miks
Tänapäeva muinaslugu

Lihtsalt nii hämmastavalt ilusad laulud on Termikal

30 Second to Mars
I’ll attack
From yesterday
Hero
Oblivion
Beautiful lie
The kill

Avenged Sevenfold
Seize the day
Afterlife
A Little Piece of Heaven

Good Charlotte
Hey Dad
Lifestyles of the rich and famous
Boys and girls
Break her Heart
Dance floor anthem
The river
Keep your hands off my girl

Him
Under the rose
Endless dark
Play dead
Poison girl
Right here in my arms
The funeral of the herts
The sakrament
When love and dead embrace
Wicked game
Bleed well
Razoblade kiss
Join me in death

Hinder
Better than me
Bliss
How long

Linkin Park
Breaking the habbit
From the inside
The end
Leave out all the rest
Papercut
Runaway
Faint
Numb
Shadow of the day
What I’ve done

My Chemical Romance
Welcome to the black parade
Dead
Helena
Famous last words
I dont love you
I’m not okay
Teenagres
This is how I disappear
Cancer

Nickelback
Someday
How you remind me
Photograph
Savin me
Far away

Tahaks need järgmised laulud ära mainida, kui nende lauludena, mis jäävad mulle alati meeldima väga.

Rihanna- Russian Roulette
Evanescence- My Immortal( Tee, mis tahad, ajab alati nutma)
A Fine Frenzy- Almost Lover
DJ Limmer- I Wanna Grow Old With You
DJ Roxx- Weekend Has Come ( Meie laul, onju K. ;))

Hea meelega paneks neid laule veel ja veel juurde, aga ei hakka=)

Aga, minu arust muusikal on suur jõud... mõni laul teeb ikka täitsa pööraseks ja mõni teine ajab südamest nutma.
Aga olge tublid, loodan, et enamus teist näen täna õhtul;)
Tsauka!

Huvitav

Kas mõningatele inimestele pakub mõnu või tõstab nende ego, kui nad kellegi p*rse saadavad? Hästi armas, kui keegi ütleb kellelegi teisele "Mine p*rse!" kui konkreetset põhjust ei ole olnud. Näiteks, on mingi vaidlus, ning üks osapool ei oska enam mingeid omapoolseid argumente tuua ja ütleb teisele "Ah mine p*rse!" Kas tal hakkab sellest parem? Ei tea, peaks küsima. Või siis, öelda kellegi kohta "s*tt". Oled kõva mees, midagi targemat ei suuda suust välja öelda, kui roppu. Tunnistan ausalt üles, et ka mina ropendan vahel, aga tavaliselt siis, kui mul kops üle maksa läheb, siis ka püan teha seda nii, et võimalikult vähesed kuuleksid. Tänapäeval on ju, iga teise sõna tagant on t***, v***, või p***. Hästi kena on kuulata, kuidas mingi 14-aastane neiku ropendab nagu madrus. Tuues näiteks mu tuttav, kellega on mul vahel head suhted vahel natukene halvemad. Kui teda on kas või kuidagi solvatud, on tema esimene reaktsioon sellele isikule, kas "Mine p*rse, v*ttu" või mingi muu pehme pime koht, või siis sõimab värdjaks või s*taks. Ka mulle on ta nii öelnud. Tol hetkel ei oska esimese laksuga midagi öelda, ega pole mõtetki, kohe, kui küsid, mis sul viga on, saadab ta su uuesti kuhugi ilusasse kohta või mõtleb uue hüüdnime sulle välja. Mis teha, poisil on veel PUBERTEET( ta saab homme 18, palju õnne sulle!) Tegelikult, mulle väga ei meeldi, kui mulle öeldakse, pube... See oleks nagu natukene solvav, ca, sul on tujud, sul ei ole veel mõistus koju tulnud, mine arene jne. Jah, mul on tõesti veel mingil määral puberteet, mõningatest asjadest on seda näha. aga siiski väga ei meeldi, kui öeldakse, et olen pube. (A)

Aga kell on juba natukene palju, peab veel kosmeetikusse jõudma:D
Olge tublid ja juba homme on reede! :D
Tsau!

Miski, mille tahaks hingelt öelda

Vaatasin aknast välja, kuidas maha sadas pehmet valget lund. Võtsin sülle oma noorema koera ja vaatasin talle sügavalt silma. Need pisikesed armsad tumepruunid silmad vaatasid mulle sügavalt otsa. Ma panin ta maha, ta astus paar sammu eemale ja niutsatas, et ma temaga mängiksin. Viskasin talle mänguasja. Piiksumise peale tuli vanem koer tuppa. Istusin keset tuba ja mõtlesin, samal ajal suurem koer lakkus mu kätt ja pisikene pakkus mulle mänguasja. Mis on kodukoera mure? Tema muretseb, kui peremeest ei ole, kui ta tahab süüa või mängida. Temal ei ole muresid, sest talle tehakse kõik ette ja taha ära. On alles elu, eks? Magada enamuse päevast, süüa 2-3 korda päevas ja mängida. Istusin ikka veel põrandal, vahel visates nooremale koridori mänguasja, suurem oli kardina taha magama läinud. Aga, mis on tänavakoera mure? Kus ma täna ööbin? Kust ma süüa saan? Ma loodan, et ma täna külma kätte ei sure... Äkki keegi võtab mu endale? Ma polnud kunagi varem nii mõelnud. Tõusin püsti ja vaatasin uuesti seda ilusat valget lund. Mis on inimese mureks? Me muretseme oma välimuse, töökoha, armastatu, pere, sõprade, koosolekute, kooli jne pärast. Probleeme ja muresid on kohutavalt palju. Ning siis ma mõtlesin, et enamik probleemidest me puhume enda jaoks liiga suureks. Appi, homme on matemaatikas töö ja ei oska, terve õhtu oled pabinas ja õhtupoolik on rikutud. Miks mitte võtta asja rahulikult, helistada sõbrale või küsida vanematelt abi? Muretseda enne seda, kui selleks on põhjust toob topelt muretsemist. Milleks seda vaja on? Ei olegi. Asja tuleb võtta rahulikult. Samamoodi, kuskil Aafrikas lapsed nälgivad. Kõlab egoistlikult, aga, mis mul sellest? See, et mina istun kodus ja nutan mingi pisikese poolpalja poisikluti pärast, kes on näljas, ei aita teda. Tõesti, võin öelda, et mina vahel muretsen tihtipeale üle või mõtlen endale asja hullemaks. Ma ei tea, miks. Viimasel ajal püüan võtta asja reaalselt ja tuua välja alguses asja positiivsed küljed. Jah, minu iseloomus on see hetk, mil ma tunnen inimestele väga kaasa ja siis on ka minu tuju rikutud. Miks ma ennast sellega koorman? See, et ma nutan kellegi pärast, ei too teda tagasi. Jah, ma räägin oma ristiemast, ei tulnud see väga vist tekstist välja, aga jah. Eelmise aasta 11. veebruaril lahkus minu ristiema. Ma teadsin teda terve elu, kuigi me nägime üksteist ainult jõuludel, sünnipäevadel ja veel mingitel harvadel juhtudel. ta oli olnud mu ema parimsõbranna, põhikooli klassiõde ja pinginaaber. Mu ristiema oli vaid 41... Ta oli nii noor. Tal oli olnud terve elu tervisega natukene kehvasti, aga see ei seganud tema elu. Aga 2008 aasta talvel ühe inimese tõttu töötas ja muretses ta üle, ning sai infarkti... Jah...ta jäi alguses ellu, aga läks uuesti tööle, ning....ülepingutuse tõttu...suri ära. Jällegi see,et ta muretses teise inimese probleemi pärast, mis teda ei oleks üldsegi tohtinud puudutada! Viimati nägin ma oma ristiema elusana 2008 aasta 23. detsembril, ta oli meil külas. Tol õhtul olin ma nii ametis telefonikõnega, et, ku ita hakkas ära minema ütlesin ma talle nii mööda minnes tsau ja läksin tuppa tagasi... See ei ole kellegi süü ja sina ka, ära tunne ennast süüdi, onju K. Keegi ei osanud teada, et see on viimane päev, mil ma oma ristiema elusana näen. Ristiema matused toimusid 14. veebruaril. Head sõbrapäeva! Järgmise nädala pühapäeval lähen ma tema hauale ja viin lilled... Ma ei tea, kas lähen üksi või emaga...tahaks minna üksi ja lihtsalt olla seal, mõelda tagasi sellele , mida me koos teinud olime ja, kui hea inimene mu ristiema oli.
Kokkuvõttes tahaks öelda, et kunagi ei tasu teiste muresid enda kaela võtta ja üleliia muretseda tühiste asjade pärast. Muidugi hoolivuse välja näitamine ja aitamine on teine asi. Sõpru tuleb alati aidata, aga püüda teha seda nii, et see enese mureks ei saaks.
Olge tublid ja tugevad, armastan teid!
Kaarel A.
Liisa L.
Silver S.
Rauno L.
Anneliis H.
Anna J.
Triin M.

Pikk jutt tuli, arvatavasti võis see tulla ka natukene arusaamatu. But I did my best to bring my toughts to you. :)

Ah jaa

Tahtsin veel mainida reede vastu laupäeva kohta,et.
Reedel läksin Kakumäele bussiga nr 21. Tavaliselt lähen Õismäelt 21A-ga, aga seekord ei läinud. Sõitsin troll nr 9 Sõlesse, tulin sealt maha, läksin üle tee Lille peatusesse. Seal seisis üks noor naine, võis olla ca 23-aastane ( paar aastat siia-sinna). Päris kena oli. Tumedad juuksed, suured pruunid silmad, pikkuselt nii umbes ca 170cm. Jalas olid saapad, mingid teksad, valge müts, aga oi jeesuskristussuperstaar, jope oli tal jube. Mingi hõbedane, hästi puhvis ja vöökhast hästi kinni tõmmatud. Aga see selleks. Läksime me ühe bussi peale( kell oli ca 19:45), sõitsime siis ilusti kenasti lõpppeatusesse; Landisse, läksime sealt maha ja kõndisime ühes suunas, kuna ma kõndisin temast eespool ja klapid olid peas, siis ma ei näinud, millal ta ära keeras. Järgmine päev pidin ma kaheteistkümnese bussiga minema, aga uni oli ja selle peale ei läinud, läksin hoopis 13:07 bussi peale. Kõndisin bussipeatusesse ja OI, see sama noor naine seisab peatusses oma hõbedases jopes. Läksime mõlemad sama bussi peale, seekord oli buss nr 21A. Mõlemad sõitsime Õismäele. Sealt läks see naine trolli peale. Mina ootasin 3 mintsa oma kümmet. Istusin bussi tagumisse osasse, seal selline mõnus vaikne. Mulle alati meeldib bussiaknast välja vaadata, mõnus jälgida inimesi, mida nad teevad jne. Nurmenuku peatuses vaatasin ka välja, aga jälle, see sama noor daam, kes läks trolli peale, seisis nüüd seal ja tuli buss nr 10 peale! Okei. Mina pidin maha minema Liivakus. Loksusin Õismäelt Mustamäele, mõeldes endamisi, et kus on alles kokkusattumus. Läksin siis Liivakus maha ja ei olnud enam sugugi üllatunud, kui see preilna tuli ka Liivakus maha. Ta küll keeras bussist välja tulles paremale ja mina kõndisin oma maja poole, aga siiski. See olukord pani ikka natukene ahhetama. Mina ei usu kokkusatumustesse, kuigi muidugi see oli 100% kokkusattumus, lihtsalt selline naljakas olukord.

Tahtsin veel juurde lisada, vabandust, et jutu nii pikaks venitan, aga...
Kui ma olin Szolnokis, siis korra mulle tundus, et kõik on aegluubis ja ma suudan kõike liikuvat korraga näha ja tajuda. Bussi peatuses seisis üks pisike koerake, kes otsis oma peremees, minu ees istusid kaks noort neitu, kes lugesid ajalehte, minust vasakul pool istusid neli väikest poiss;, üks plaksutas käsi, teine oli niisama, kolmas rääkis oma emaga ja neljas peksis oma pulgakommi vastu bussi akent. Korraga toimusid veel paljud asjad, aga need olid kõge ergsamad, mis meelde jäid. Vahel lihtsalt on selline kummaline tunne, et korraga suudad tajuda palju asju ja just nimelt keskendud neile, mitte lihtsalt ei vaata. Tuues paralleeli. Raamatut lugedes tuleb alati keskenduda tekstile, mida loed. Tihtipeale, kui mõtted omi mõtteid raamatut lugedes, siis ei jää tekstist mdiagi meelde. Põhimõtteliselt nagu lihtsalt vaataks paberilehe peale tuttavaid tähti. Isegi tihti jään omi mõtteid mõtlema raamatut lugedes ja hiljem taipan, et midagi ei mäleta.

Aga vot. Kui lugesite kõik läbi, siis olete tublid:) JA võib-olla õhtul postitan ma veel midagi.
Tsauka=)