Minekut Kakumäele hakkavad muutuma aina iganädalasteks. Olime siis seal niisama ja, hakkasin pikalt mõtlema,et kuidagi ikka nii koduseks on see koht saanud. Tõsiselt. See ei ole enam mu parima sõbranna kodu, see on ka mingil määral minu teine kodu. Ma tunnen Anneliisi 9 eluaastast. Ja Kakumäele kolis ta mingi 5. klassis, ehk siis 4 aastat tagasi. Aga, alati on nii hea seal olla. Selline, rahulolutunne tekib. Mõnuss...
Eile käisime Buldogis siis Klausi sünant pidamas, aga oih, panime tsipakene kuuapäevaga mööda, aga ei ole hullu. Sellest siis nii palju, et alguses oli tsipa igav, aga pärast läks asi ikka väga lõbusaks. Pool kaksteist liikusime mina, Länsu, Kaarel ja Raunts Kilu juurde. Seal ol iselline mõnus istumine. Kohe tuli eelmise aasta märtsi kuu meelde. Kilu juures olid siis peale meie nelja ja Kilu veel Erko, Kutsa ja Sillu. Erko sünnipäeva kuupäevaga me mööda ei pannud. ca kella kolmest mul tekkis jube uni ja siis ma magasin seal Sillu ka Kaarli ning Erko ja veel kellegi otsas. Ja jõudsin jällegi järeldusele,et apelsinimahl ei ole kohe üldse my cup of tea. Nelja paiku liikusin koju. Jäin suht khoe magama, aga hommikul ärkasin kell 11. uni lihtsalt kadus ära. Pea tuikus natukene, ning kõht ja alaselg tegid valu. Nüüd õnneks enam mitte. Aga kokkuvõtvalt oli väga super õhtu eile ja, sai ikka päris palju erinevat kurgust sisse valatud.
Aga davaiks, teen midagi kasulikku ja siis kell viis Länsu juurde;)
Tsauka:)
Sunday, January 31, 2010
Thursday, January 28, 2010
Istuvad siis kõhus kartulisalat ja banaan, mängivad kaarte. Järksu voolab neile pähe 100g. Nad ei pane tähele, mängivad edasi. Mõne aja pärast lendab kaela 200g. Uuesti ei pane tähele ja mängivad edasi. Varsti lendab uuesti pähe veel 200g. Kartulisalat ei kannata enam:" Nii, mulle aitab, ma lähen üles ja vaatan, mis toimub!"
Ülihea nagu:D Võttis lausa muigama, tavaliselt mind anekdoodid väga naerma ei aja, eriti veel need, mida netist loen.
Aga. Eile sain ilusa õppetunni. Pikemalt sellel ei peatu, aga nagu öeldakse, "omad vistad peksavad".
Eile olin no lihsalt nii väsinud ja pahur. Tulin poole trenni pealt ära, jõudsin koju. Üldse ei viitsinud midagi teha. Täna juba parem.
Aeg lendab ikka nii, et vähe pole. Homme on juba järjekordne reede.
Ma õnnitlen teid, täna on neljapäev...Selle nädala viimane;)
Ülihea nagu:D Võttis lausa muigama, tavaliselt mind anekdoodid väga naerma ei aja, eriti veel need, mida netist loen.
Aga. Eile sain ilusa õppetunni. Pikemalt sellel ei peatu, aga nagu öeldakse, "omad vistad peksavad".
Eile olin no lihsalt nii väsinud ja pahur. Tulin poole trenni pealt ära, jõudsin koju. Üldse ei viitsinud midagi teha. Täna juba parem.
Aeg lendab ikka nii, et vähe pole. Homme on juba järjekordne reede.
Ma õnnitlen teid, täna on neljapäev...Selle nädala viimane;)
Tuesday, January 26, 2010
Ühest probleemist sai kaks? Njah, vist küll... Ma olen hetkel mõningate inimeste pärast mures, kaks seda ei tea ja üks vb teab. Oeh... Nagu mu loomuses ikka tahaks kohe mängida seda super herot, kes kõik korda ajab, aga ei, Marika, see kord jätad vahele, vähemalt praegu.
Homme pidime minema suusatama, aga õues on nii külm, et ma jätan vahele. Ei taha väga haigeks jääda.
Nägin täna väga imelikku und. Nägin oma unes välku ja müristamist, väga reaalne uni oli.
Olin siis oma toas Kaarliga(oli öö) ja järksu oli väga väga vali müristamine, terve tuba oli välgust täiesti valge. Ma ehmusin täiega jooksin akna juurde. Kõige naljakam oli see,et kui ma akna juurde läksin, olime me Õismäel mitte Mustakal. Esimesel korrusel korter. Jooksin kisades telefoni juurde, et maja põleb. Ema-isa ütlesid,et rahune maha, kõik on korras. Vaatasin uuesti aknast välja ja ei põlenudki enam. Olime jälle Mustamäel. Huvitav ,et välk oli läinud, aga tuppa paistis valgus, mis muutis toa täiesti valgeks, nagu oleks keegi prožektoriga tuppa lasknud. Kardinad lehvisid, sest tuppa puhus tuul ei kusagilt. Pmts...Oli jube hirm, aga suutsin magama jääda, sest Kaarel oli kõrval. Vot, selline uni siis.
Siin kohal mainiks ära, et ma olen alati müristamist kartnud, mulle lhitsalt ei meeldi väga valjud hääled. Nt, kui tehakse remonti ja puuritakse,, tekib mul kananahk. Vali muusika ei häiri, väga harva ainult.
Aga rääkdies välgust ja müristamisest. See suvi, kui ma olin Kurgjärvel(spordilaager), oli meil üks päev jube vihm, välk ja müristas. See mürin liikus aina kämpingute poole. Mõtlesime,et tõmbaks kõik elektrilised asjad voolust välja. Seda me tegimegi, aga üks tüdruk ütles,et, mis te põete, ega me surma ei saa. Aga just siis, kui me kõik välja lülitasime, käis selline pauk ja müristamine, et, kui mul oleks olnud mõni loomulikhäda, siis oleks ma vist püksid täis teinud. Kogu kämping vappus sekundiks ja kõik oli korraks palju valgem, kui muidu. Jube tunne oli. Ma olen terve elu kartnud, et äike lööb kuhugi sisse, õnneks meile ei löönud, aga see oli täpselt meie kohal.
Aga, mis seal siis ikka, elus ja terve:D
Tsau;)
Homme pidime minema suusatama, aga õues on nii külm, et ma jätan vahele. Ei taha väga haigeks jääda.
Nägin täna väga imelikku und. Nägin oma unes välku ja müristamist, väga reaalne uni oli.
Olin siis oma toas Kaarliga(oli öö) ja järksu oli väga väga vali müristamine, terve tuba oli välgust täiesti valge. Ma ehmusin täiega jooksin akna juurde. Kõige naljakam oli see,et kui ma akna juurde läksin, olime me Õismäel mitte Mustakal. Esimesel korrusel korter. Jooksin kisades telefoni juurde, et maja põleb. Ema-isa ütlesid,et rahune maha, kõik on korras. Vaatasin uuesti aknast välja ja ei põlenudki enam. Olime jälle Mustamäel. Huvitav ,et välk oli läinud, aga tuppa paistis valgus, mis muutis toa täiesti valgeks, nagu oleks keegi prožektoriga tuppa lasknud. Kardinad lehvisid, sest tuppa puhus tuul ei kusagilt. Pmts...Oli jube hirm, aga suutsin magama jääda, sest Kaarel oli kõrval. Vot, selline uni siis.
Siin kohal mainiks ära, et ma olen alati müristamist kartnud, mulle lhitsalt ei meeldi väga valjud hääled. Nt, kui tehakse remonti ja puuritakse,, tekib mul kananahk. Vali muusika ei häiri, väga harva ainult.
Aga rääkdies välgust ja müristamisest. See suvi, kui ma olin Kurgjärvel(spordilaager), oli meil üks päev jube vihm, välk ja müristas. See mürin liikus aina kämpingute poole. Mõtlesime,et tõmbaks kõik elektrilised asjad voolust välja. Seda me tegimegi, aga üks tüdruk ütles,et, mis te põete, ega me surma ei saa. Aga just siis, kui me kõik välja lülitasime, käis selline pauk ja müristamine, et, kui mul oleks olnud mõni loomulikhäda, siis oleks ma vist püksid täis teinud. Kogu kämping vappus sekundiks ja kõik oli korraks palju valgem, kui muidu. Jube tunne oli. Ma olen terve elu kartnud, et äike lööb kuhugi sisse, õnneks meile ei löönud, aga see oli täpselt meie kohal.
Aga, mis seal siis ikka, elus ja terve:D
Tsau;)
Sunday, January 24, 2010
Käisin siis eile Narvas. Tulime 4. seitsme võistkonna seast. Päris tublid olime, endaga jäin küll rahule. Hommikul pidime väljuma pool kaheksa, aga ühe tüübi pärast sõitsime hoopis pool tundi hiljem välja. Ei, hästi läheb. Õnneks jõudsime õigel ajal kohale. tagasi jõudsime kolmveerand üheksa, sealt läksin koju ja isa viis Kakumäele. Seal aitasin kolm tundi Anneliisil ta õue tuppa kolida. Lõpuks olime ikka väga väsinud. Poole ühe paiku vajusin korraks voodisse ja magasin 2 tunnikest, Anneliis sõnumineeris seal nii kaua. Pool kolm ärkasin üles, silmad olid punased nagu joodikul, meik oli näos ja teksad ja pusa seljas. Kuna 3. korruselt ei viitsinud alla minnu vahetasin lihtsalt riided ära ja vajusin uuesti magama. Hea uni oli;)
Aga rääkides veel võistlustest. Mul on ikka päris ära rikutud närvisüsteem või ma lihtsalt olen liiga temperamente ja ei suuda ennast talitseda. Jah, läksin päris mitu korda närvi seal, eks piinlik oli ka. ise 17 ja käitun nagu mingi 13-aastane pube. Ei, hästi läheb. Aga, ma ise avastasin ,et ma olen palju rahulikum inimene, kui ma ei käi trennis. Kad tõesti minna trennist ära selle hea nimel, et olla rahulik jne, või üritada oma närvisüsteem nö korda saada? Ei tea, vast kannatan 12. klassi lõpuni.
Ma olin nii kohutavalt pettunud, et ma ei saanud reedel minna Liisa juurde ja ka, et ei saanud minna Buldogi eile. Njaa...pole minu teha, kui mu tuba okupeeritakse kahe Lätlase poolt. Aga jah.
Ma olen nii õudselt väsinud, aga peaks veel tsipakene seljaharjutusi tegema, mida ma kohe üldse ei viitsi teha.
Kannatage veel see paar päeva külma ära, varsti läheb soojemaks:)
Tsau!
Aga rääkides veel võistlustest. Mul on ikka päris ära rikutud närvisüsteem või ma lihtsalt olen liiga temperamente ja ei suuda ennast talitseda. Jah, läksin päris mitu korda närvi seal, eks piinlik oli ka. ise 17 ja käitun nagu mingi 13-aastane pube. Ei, hästi läheb. Aga, ma ise avastasin ,et ma olen palju rahulikum inimene, kui ma ei käi trennis. Kad tõesti minna trennist ära selle hea nimel, et olla rahulik jne, või üritada oma närvisüsteem nö korda saada? Ei tea, vast kannatan 12. klassi lõpuni.
Ma olin nii kohutavalt pettunud, et ma ei saanud reedel minna Liisa juurde ja ka, et ei saanud minna Buldogi eile. Njaa...pole minu teha, kui mu tuba okupeeritakse kahe Lätlase poolt. Aga jah.
Ma olen nii õudselt väsinud, aga peaks veel tsipakene seljaharjutusi tegema, mida ma kohe üldse ei viitsi teha.
Kannatage veel see paar päeva külma ära, varsti läheb soojemaks:)
Tsau!
Friday, January 22, 2010
Juba jälle reede
Jube väsimus on. Terve päev nagu läbi une kõndinud. ja homme pean ma kell pool seitse ärkama, sest ma sõidan Narva, jee-jee... See nv ei saa üldse välja puhata.
Täna siis mõned meenutavad vana aega, teised saavad oma sõpradega kokku. Mina passin täiesti üksi kodus( koerad ei loe). Jääbki aega enda jaoks. Võib-olla õpin, loen, panen asjad homseks kokku. Reede õhtul on muidugi tore õppida ka, aga aega tasub sisustada.
Täna paistis matemaatika tunni ajal päike klassi, selline kevade tunne tuli peale. Tegelikult kevad on vahel parem, kui suvi, eriti mai kuu, kui ilmad on juba hästi soojad. Mõnus ootuste aeg, klassi paistab päike, õues on muru juba rohelinem, linnud lendavad, ning peast käib läbi "Varsti on juba juuni kuu, on suvi, juba varsti...". See on mõnus. Samas, vahel on mõtlen, et las aega läheb nagu ta läheb. Viimasel ajal nkn minu arust aeg lendab, et ise ka ei pane tähele. Alles oli september ju. Alles istusime perega laua taga ja sõime jõulusööki. Jaa-jaa...
Pea on terve päev kergelt valutanud, variant 1) Ma olen trenniga natukene ülepingutanud, 2) mul on vedeliku puudus, 3) ma ei tea, mis mu peal viga on.
Tehke kõik oma reede hästi huvitavaks ja magage homme hommikul kaua:D
Ah jaa. lauoäeval jõuan mingi 20:00 paiku Narvast tagasi, lähen Kakumäele ja hakkan Anneliisil aitama tal ta õe tuppa kolida. Eks näis, kas ma poole kolimise pealt vajun kuhugi magama ära või mitte;)
Tsauka:)
Täna siis mõned meenutavad vana aega, teised saavad oma sõpradega kokku. Mina passin täiesti üksi kodus( koerad ei loe). Jääbki aega enda jaoks. Võib-olla õpin, loen, panen asjad homseks kokku. Reede õhtul on muidugi tore õppida ka, aga aega tasub sisustada.
Täna paistis matemaatika tunni ajal päike klassi, selline kevade tunne tuli peale. Tegelikult kevad on vahel parem, kui suvi, eriti mai kuu, kui ilmad on juba hästi soojad. Mõnus ootuste aeg, klassi paistab päike, õues on muru juba rohelinem, linnud lendavad, ning peast käib läbi "Varsti on juba juuni kuu, on suvi, juba varsti...". See on mõnus. Samas, vahel on mõtlen, et las aega läheb nagu ta läheb. Viimasel ajal nkn minu arust aeg lendab, et ise ka ei pane tähele. Alles oli september ju. Alles istusime perega laua taga ja sõime jõulusööki. Jaa-jaa...
Pea on terve päev kergelt valutanud, variant 1) Ma olen trenniga natukene ülepingutanud, 2) mul on vedeliku puudus, 3) ma ei tea, mis mu peal viga on.
Tehke kõik oma reede hästi huvitavaks ja magage homme hommikul kaua:D
Ah jaa. lauoäeval jõuan mingi 20:00 paiku Narvast tagasi, lähen Kakumäele ja hakkan Anneliisil aitama tal ta õe tuppa kolida. Eks näis, kas ma poole kolimise pealt vajun kuhugi magama ära või mitte;)
Tsauka:)
Monday, January 18, 2010
Sunday, January 17, 2010
Is nice.
Eelmisest sissekandest võis jääda mulje, nagu ma oleks kohutavalt vihane ühe isiku peale. Noh, olingi, aga enam ei ole. Tegelikult peaks ütlema, et iga üks on oma õnne sepp ja seda me olemegi. Laupäev osutus siiski väga(Y).
Eile läksin kell pool kaks magama, vaatasin isaga Dr. House'i. Mulle ikka kohutavalt meeldib see sari. Kuigi seal on tihtipeale absurdsed sündmused, mulle meeldib, alati on meditsiinivallas asjad väga meeltmööda olnud. Ärkasin hommikul kell 10:15. Hommikul kell 7 tuli väiksem koer mind äratama, hüppas vodisse ja hakkas mu peale trampima, ise suu irvakil. Ajasin ta pahuralt ära, jah, tema ei saa aru, et ma võin vihastada, kui ta mind hommikul vara üles ajab. Koerte mõistus on huvitav asi tegelikult. Täiskasvanud koera mõistus on nagu 3-aastase lapse oma. Olgu, tundub, et 3-aastasel ei oleks veel nagu väga mõistust, aga kolmeaastane saab juba suhteliselt suurest sõnavarast aru. Aga okei, ega ma ei ole teadlane,et hakata siin fakte ette lükkama ja teil pead sassi ajama oma vb vale jutuga.
Täna lähen emaga poodidesse,et osta endale suusapüksid ja- jope. 27.ndast hakkame suusatamas Trummis käima, jeei, suusatamine, my love...NOT. Aga eks näis, äkki hakkab isegi meeldima.
Arvatavasti enamused teist veel üldse magavad, kui ma seda siin kirjutan, good for you!
Kaks hullu söövad apelsine. Üks hull küsib teiselt:"Kas sa oma apelsini ära ei koorigi?" Teine vastab:"Milleks? Ma tean niigi, mis seal sees on!"
See nali tekitab minus mõningaid mõtteid, aga ma ei oska kuidagi neid siia kirja panna. Enne kirjutasin ühe hästi pika teksti siia, aga kustutasin ära, sest ma kardan, et keegi ei saaks minust aru, mida ma selle all mõtlen. Oeh.. Üks viga minu puhul on see, et ma vägagi tihti ei oska ennast väljendada ja kui inimesed ei saa minust aru, siis ma vihastan. Mitte nende inimeste epale vaid iseenda. Jahm... vot
Aga tuduge edasi ja olge mõnusad;)
PS: Homme on kool ,ärge olge kaua üleval=)
Eile läksin kell pool kaks magama, vaatasin isaga Dr. House'i. Mulle ikka kohutavalt meeldib see sari. Kuigi seal on tihtipeale absurdsed sündmused, mulle meeldib, alati on meditsiinivallas asjad väga meeltmööda olnud. Ärkasin hommikul kell 10:15. Hommikul kell 7 tuli väiksem koer mind äratama, hüppas vodisse ja hakkas mu peale trampima, ise suu irvakil. Ajasin ta pahuralt ära, jah, tema ei saa aru, et ma võin vihastada, kui ta mind hommikul vara üles ajab. Koerte mõistus on huvitav asi tegelikult. Täiskasvanud koera mõistus on nagu 3-aastase lapse oma. Olgu, tundub, et 3-aastasel ei oleks veel nagu väga mõistust, aga kolmeaastane saab juba suhteliselt suurest sõnavarast aru. Aga okei, ega ma ei ole teadlane,et hakata siin fakte ette lükkama ja teil pead sassi ajama oma vb vale jutuga.
Täna lähen emaga poodidesse,et osta endale suusapüksid ja- jope. 27.ndast hakkame suusatamas Trummis käima, jeei, suusatamine, my love...NOT. Aga eks näis, äkki hakkab isegi meeldima.
Arvatavasti enamused teist veel üldse magavad, kui ma seda siin kirjutan, good for you!
Kaks hullu söövad apelsine. Üks hull küsib teiselt:"Kas sa oma apelsini ära ei koorigi?" Teine vastab:"Milleks? Ma tean niigi, mis seal sees on!"
See nali tekitab minus mõningaid mõtteid, aga ma ei oska kuidagi neid siia kirja panna. Enne kirjutasin ühe hästi pika teksti siia, aga kustutasin ära, sest ma kardan, et keegi ei saaks minust aru, mida ma selle all mõtlen. Oeh.. Üks viga minu puhul on see, et ma vägagi tihti ei oska ennast väljendada ja kui inimesed ei saa minust aru, siis ma vihastan. Mitte nende inimeste epale vaid iseenda. Jahm... vot
Aga tuduge edasi ja olge mõnusad;)
PS: Homme on kool ,ärge olge kaua üleval=)
Subscribe to:
Posts (Atom)