Väsinud

Tänane päev ol inii väsitav ja nukker. Koolis oli igav ja üksik olla, tuju ei olnud jsut eriti hea, autokool läks väga metsa täna ja oi-oi, mul on ülehomme eksam. ENAM, KRT KÜLL, EI SAA VIGU TEHA! Jube. Loodame, et täna ma lihtsalt astusin vale jalaga voodist välja ja homme on kõik korras ja tuju on jälle okei. Viimati olin ma nii läbi omadega juuli kuus, pea valutas ja silmad olid kergelt punakad + endast välja minemine oli väga kerge.

Crapy day...

Homne tuleb parem, kui oli tänane=)

Üks suurepärane nv on ees ning pärast üks suurepärane nädal. Oh, kergelt uskumatu, aga see on nii hea. Ma hakkan nautima seda nädalat. Ma ei tahaksi, et see nädal lõpeb, aga head ei tohi korraga palju olla. Seega, ma võtan sellest nädalast kõike=)

God damn it... Palun keegi öelge mulle, kust kohast tuleb see paranoia? Ah? No kust see jälle välja ilmus... Seda ei olnud nii pikalt ja jälle mul on sees kergelt pitsitav tunne ja hirm... Samas süda ütleb, et kõik on korras... Ma usaldan tõesti oma kullakallist südant rohkem, kui oma mõistust. Mul on oma südamega lähedasemad ja pikaajalisemad suhted, mida ma oma mõistusega kunagi ei saavuta... Seega rahune maha, kõik on korras.

Kuidagi masendavad on need viimased postitused mul olnud. Jääb mulje, nagu mul olekski kõik halb... aga tegelikult on ju häääästi. Tuleks üle saada sellest eneseväljendamisest siin vaid ns olla ilus ja tore edasi.

Midagi ilusat siis. ---------------->

Päikest teile, olgu see teil südames ja soojendaks teid!

Otsus...

Lühidalt öeldes olen ma hetkel nii metsas, kui üldse metsas olla saab. Kergelt hakkab tekkima paanika ning mõttet jooksevad kokku ja nutt tuleb kurku...

Miks sa varem ei mõelnud, idioot!

See on kuidagi nagu häiriv, samas mul on täiesti suva... Aga selle saab oki-doki varsti, võtab ehk aega. Peaasi, et ma ei kahetseks pärast. Aga vaevalt, et ma kahetsen, sest ma tunnen, et see oleks õige.