Mõnna

Vihma tibutab, kõik sulab ning enamustest kohtadest ei saa üle tee minna, sest mingit s*tajärved ootavad teisel poole teed. Aga mulle meeldib! Eile sain ühe hea laulu; Dub FX - Love Me Or Not. Mõnus laul.
Eile ma jäin mingi 4 paiku magama, õigemini ma sundisin ennast magama, und ei olnud üldse. Eile kutsus veel Länsu Kuusallu, sry, Länsu;) Hea meelega oleks tulnud. Aga, hommikul oli uni juba hea, sügav uni ja kell üheksa hakkasid naabrikoerad lõugama. Kaks väiekst nähvitsat, sellised pisikesed valged terjerid. Ja nii iga kord, kui ma lähen Kakumäele lõugavad need s*tapead iga poole tunnise intervalli tagant. Õudne. Mul oli tunne,et lähen teisele korrusele, võtan püssi ja lasen need koerad maha. For real. Aga sain mingi 12-ni magada, vahelduva eduga.
Minu minivaheaeg sai läbi. Homme kooli. Ausalt öeldes tahaks isegi minna juba, suhteliselt igav oli tegelikult.
Ah jaa, peab ära mainima, et mingi mees jälitas mind täna. Sõitsin 21B-ga Balti jaama, istusin aknapoolsel pingil, mingi tüüp tuli peale, seisis mu ette naeratas ja hakkas midagi rääkima. Mul olid klapid kahjuks peas ja kuna olin uimane ei jõudnud reageerida a neid ära võtta, seega ma ei tea, mida ta mulle ütles. Aga pärast oma lause jäi ta mind jõllama, seisis natukene ja istus mu taha. No okei, mõtlesin, et eksis ehk inimesega. Aga ei, järsku tundsin sooja hingeõhku enda kuklas. No mida v*ttu, se tüüp oli minust 10cm eemal ja ma ei tea...Ta nuusutas mu juukseid???? Ma ei tea, kohutavalt kõle ja ebamugav oli. Õnneks ma lksin juba järgmises maha. Tõusin suht kohe püsti ja läksin ukse poole. Hr. Ahistaja jäi oma kohale istuma. Ohkasin kergendatult ja läksin bussi pealt maha. Haha, arvasin, et ta ei tule järgi, s*ttagi. Ta tuli ka bussilt maha ja hoidis minuga 10 meetrist vahet ja vaatas mulle otsa, kui ma taha vaatasin. Päris hirmus oli. Läksin ruttu üle tee, ta tuli järgi. Jõudes peatusesse, vaatasin ma uuesti taha, aga see tüüp oli kadunud. Nagu wha'? Aga väga tore, et ta minema haihtus. Damn, mis peab mingi pipragaasi hakkama kaasas kandma? Hopefully not!

Täna on pool kaheksa õhtul maraton. Vaadake kõik kindlasti:)

Tsauka!

Kell on 2:42 ( öösel) , mul ei ole und, mu süda on paha ning ma arvan, et see öö ma magama ei jää. Tore
Head ööd teistele!;)

Ei oska pealkirja panna

Päris mõnus õhtu oli eile, käisime Buldogis, enne seda tegime soojendust väikese Nipernaadiga. Väga kaua pubis ei olnud, mingi kolmveerand üheni vist. Trikoloor oli lahe ning Bloody Mary oleks võinud olla vürtsikam.
Eile läks korra teema inimeste tundmisele. See ei olnud esimene kord, kui mul käib see üks mõte peast läbi. Teada inimest kaua...väga väga kaua...17 aastat ja 8 kuud. Teada...tunda... Jah. Ei tea ma temast midagi, kuigi näen teda iga päev. Ma ei tea, mis on ta lemmikvärv, ma ei tea, mida ta tahaks teha vabalajal, kui ta saaks. Ma tahaks temaga rohkem aega veeta, tahaks teda tundma õppida. Tahaks... ma ei ole ju isegi proovinud ja isegi kui olen üritanud, siis sellest pole väga midagi välja tulnud. Väiksena ma mõtlesin, et ta on ideaalne, ta oli nagu... mu hero, mu iidol, kui nii saab öelda. Praegu aga... Ma ei tunne teda, ma olen näinud teda naermas südamest, ma olen teda isegi nutmas näinud, ma olen näinud teda rõõmsana ja ka kohutavalt vihasena. Ma olen kõike seda näinud. Kahju, et mulle on pakutud näha ainult raamatukaant. Tahaks lugeda seda sisu, tahaks olla tükike sellest suurest loost, mitte niisama kõrvalseisja. Ma arvan, et ei ole veel hilja asja muuta.. või on? Ma ei tea.

Aga siiski siiski, õues on soeee:D Mõnus...okei, mõnus ei ole, sest igal pool on märg ja vastik, aga kunagi pidi sulama hakkama. Loodetavasti me ei upu ära ning varsti saame nautida sooja päikest, rohelist muru... Oeh jah;)

Aga mul on nii pühapäeva tunne täna, tahaks süüa midagi.
Tsau;)

Täitsa nagu vaheaeg

Mõnus pikk uni kella poole kaheteistkümneni, tassike teed ja võikud ning superilus ilm. Minu minivaheaeg möödub täitsa kenasti. Samal ajal ,kui teie olete koolis võin mina iga hetk minna külmiku juurde ja võtta süüa või minna voodisse vedelema. Okei, ei mõnita. Kuigi siiski peaks endale tegevust ka leidma, muidu ma võin igavusest täitsa totuks kätte ära minna.
Eile avatastasin enda jaoks sudokud ^^. Varem mulle sudokud üldse ei meeldinud, kuna ma ei osanud neid kunagi kudiagi lahendada. Noh, eile läksid kõik 3 ka aia taha. Aga ma otsustasin, et ostan endale sudokuraamatu, et ema saaks ka ikka lahendada, muidu sodin tema sudokuraamatukese ära(A)
Selg on juba 3 viimased päeva vastikult valutanud ( selja ala osa paremalt poolt, kuni pmts põlveni välja) Jeei:)
Olge tublid ja ärge kakelge, ning jätame draamad nüüdsest selle aasta lõpuni ära=)

Tsau!

24. veebruar 2010

Head Vabariigi aastapäeva kõigile! =)

Viimati sain ma ubmes nii palju magada päev enne sügisvaheaega. Palju ma siis magasin ööpäeva jooksul... 19 tundi vist. Aga täna sain ma 14 ja pool tundi magada. I am impressed. Like wow, really. For a month I couldn't sleep more than nine hours in the weekends, so I am very proud of myself.
Yesterday evening I bought myself a crossworld book. For two hours I tried to solve all of them, but unfortunatelly, I couldn't. Then I thought that, this can't be so hard, that I solved only one of the puzzles. Well, maybe I'm just not good enough, or smart enough or what ever.
Okay, I am trying to write my blogs new post in English. One year ago, it would had been very easy for me, but now. I am like a moran, who sees English words for the first time. I have to look up many words, to know, how to write them and I don't remember the easyest words. I had to look up "easy" in a dictionary, 'cause I couldn't remeber it. Shame on me. Last year I read books in English and I was maybe the best student in our English group. Now I have problems in my English classes. I get confused when I have to speak up, or retell some story. Yeah...and I wanted to do English exam next year. When we tried to do listening and reading part from exam in 1998, I again felt like someone, who has never seen English words. So.. I don't know. I really don't think that I want to take this exam any more. I think, that if my English teatcher would had to read this, he would jsut laugh, that I have so many mistakes and my sentences are... what ever they are. So the solution would be; I will read more stuff in English and practis it more. And i will get atleast 65 point in the exam.

Mul käib pea ringi ja käed värisevad nõrkusest.

Toredat päeva teile kõigile ! =)

!

Lebo

Sellel nädalal oli minul siis viimane koolipäev. Homme üheksaks kooli laulma, kell üks juba vaba. Kolmapäevast teate ise. Neljapäeval peaks nagu sprodipäev olema, aga me korraldame mingit jama ning reedel lebotame niisama. Ja siis tuleb juba nv. Kas pole mitte imetore;)
Õõhh... Suht paha on juba sellest arvutist olla, aga ma pean oma geagraafia õpimapi ära tegema.

Toredat koolinädalat teistele siis;)
Tsau:D

Midagi eilsest ja niisama

Kool oli nii nagu ta oli. Tuju õnneks oli väga hea eile. Käisin trennis, mingi pooleks tunniks, sealt koju, kolmveerand seitse Maximasse ja siis Kilu sünnipäevale.
Alguses oli meid vähe, 5 inimest. Mina, Kilu, Kaarel, Sillu ja Maarek ( oli vist). Hiljem tuli Erko, siis tiksus juurde veel inimesi. Hästi tore, et nendeks olid alguses ainult noormehed eks. Aga lõpuks tulid kohale Länsu ja Maris, ning Maili ja lõpus tuli ka Triinu. ( Vabandan ette ära, kui olen kellegi nime valesti kirjutanud). Kohe peo alguses suutsin ma endale purgi Gini peale ajada, aga noh, parem Gin, kui miski muu soki peal, you know what I mean;) Väga meeldiv õhtu oli ja tuju teeb heaks, et ma suutsin ka ühel inimesel tuju paremaks muuta ning moraalset tuge pakkuda. See ei olnud tegelikult esimene kord, kui inimene räägib mulle miskit isiklikku ja hiljem küsib :" Kuidas sa seda suudad, kuidas sa suudad välja kuulata ja jääda nii optimistlikuks ja pakkuda tuge?". Ma ei tea. Ma olen alati suutnud. Alati olen suutnud aidata teistel nende probleemidega, samas, enda omadega jänni jäädes. Aga ei räägi kurval teemal. Aga tõsiselt tore seltskond oli(Y).
Pmts kuu aega tagasi oli Klausi ja Erko sünnipeäva pidamine, kus ma jõin suhteliselt palju ja segamini. Eilsega võrreldes oli too kord leebe olnud. Aga thank god, et mul pohmelli ei olnud. Arvestades, et alguses läks alla Gin, siis Nipernaadi koks, vahepeal õlu(Presidendi ja Rocki segu) , siis viski, erinevad veinid ja lõouks veel viina koks ( alguses kokaga hiljem mahlaga) + veel piip, mida ma ei ole üliii ammu teinud. Noh, koju jõudsin kell 2, vajusin magama ära ning ärkasin kell 9 hommikul, wohoo, jälle. Suutsin tukkuda üheteistkümneni. Alguses kartsin, et kui tõusen üles, et mul hakkab pea valutama või tuleb sõber wc-ptoo külastada. Aga ei, mul ei tulnud pohmakat. What a lucky day:) Laura, kadesta mind(A)

Arvatavasti lähen veel sellel õppeaastal TTÜsse keemia ja mata kursustele. Loodan, et saan hakkama ning siis arvatavasti ka järgmisel aastal võtan keemia täiendõppe ja arvatavasti siis ka mata oma. Peaks hakkama jälle inglisekeelseid raamatuid lugema, et täiendada oma sõnavara. Üldse oleks võinud minna reaali, kuna ma olen vägagi võimeline aru saama matast, keemiast ja natukene ka füüsikast. Vähemalt põhikoolis oli mul mata ja keemia nelja ja viie vahel. Aga, eks ma hakkan siis pingutama ja loodan, et järgmise õa suveks on tulemused head.

Aga enamus teist näen ma täna õhtul:)

Tsauka

Mõttetu

Nii siis...trennis olles mõtlesin, et siia tuleb õhtul küll üks kohutavalt vihane sissekanne. Aga vist siiski ei tule.
Viimased paar päeva olen ma suht närviline ja pabinas olnud, kuidagi ei taha see tuju stabiilne olla, üks moment on tuju hea, teine juba halb. Täna ajas kõik lihtsalt nii närvi. Trennis olles tundus mulle, et ma viskaks reketi esimesele ettejuhtuvale näkku kinni ja lööks jalaga ka veel takka järgi. Tahtsin poole trenni pealt ära lõpetada, aga mu uhkus ei laksnud. Ma ei kavatsenud niisama alla anda...ei kavatsenud...aga siiski seda ma tegin 10 mintsa hiljem. Treener pani mu ettesöötma ühele väiksele tüdrukule. Ma nii pingutasin, et laps saaks enne võistluseid hea trenni, aga mul ei tulnud eriti hästi välja ja ma vihastasin enda peale ja see viha kasvas iga veaga aina rohkem. Lõpuks, kui trenn sai läbi, pakkus treener, et ma võtaks oma iPodi ja läheks jookseks paar ringi. Seda ma tegingi, aga paarist ringist sai 16 ringi. Hell yeah, mis tempoga ma panin muusika kõrvus. Nii mõnus oli ennast vihast tühjaks joosta. Arvestades seda, et ma ei kannata tegelikult pikamaajooksu + veel kiire tempoga, jooksin ma üpriski edukalt. Aga tulemusena käis mu pea kohutavalt ringi ja parem kõrv läks lukku. Hea meelega oleks jooksnud nii kaua, kuni lihtsalt poleks kokku kukkunud. Lihtsalt jooksnud...ja jooksnud ja jooksnud. Kuni jalad on nii makaronid, et üks jalg jääb teise taha kinni, ning ma kukuks. Ning enam püsti ei suudaks tõusta, sest energiat pole. Siis ma oleka rahul olnud oma trenniga. Aga ei, järjekordselt ma andsin anna...sest mul hakkas pistma. Heh... tore. Peaks pärast igat trenni nii jooksma ja iga korraga panema tempot juurde. Äkki tuleks mingi tulemus ka...
Aga hetkel tahaks öelda siiski natukene koledalt... tahaks kirjutada siia palju roppe sõnu, ennast tühjaks karjuda. Pagana p*rssekukkundtulevik noh. Ei mina tea, mis saab. Oleks ma edasipüüdlik, siis mul oleks juba plaan B olemas, mida edasi teha, aga mul pole isegi plaani A. Mul ei ole midagi. Loodame lihtsat, et ma lõpetan selle nõmeda keskkooli rahuldavate eksami tulemustega ning saaks kas või kuhugi ülikooli. Ja, kui siis mitte...siis tööle. Aga, kes mind tööle tahaks? Pmts hariduseta noort inimest. Mitte keegi. Läheks rõdule ja karjuks valju häälega " P*RSSE SEE KÕIK!!" Läheks tuppa tagasi ja manaks näole naeratuse ja teeks jälle nägu, et muresid pole. Mañana... see peaks tähendama hispaania keeles homme...Mul on ka kõik alati homme...Ning minu homme ei jõua kunagi kohale. Mul on alati homme. Tänast päeva ei tule.
Nüüd ma olen ennast tühjaks kirjutanud, ma jään rahulikult magama, ning homme ma ei mõtle enam nii negatiivselt. Vähemalt ma püüan.
Treener:" Marika, elsu on palju raskusi, ning elus võib paljugi, mis viltu minna, aga, kui leida kõiges positiivsust, siis läheb kõik hästi"
Tahaks olla ka samasuguse positiivse ja hea suhtumisega nagu minu treener.
Kallis K. Marks, palun õpetage mulle, kuidas kasvatada oma iseloomu ning, kuidas sundida ennast positiivsemalt ellu suhtuda. Aitäh!
Kahju, et mu treener seda ei loe.

Aga, ärge teie norutage, vaid olge rõõmsamad ning homme on reede ja saate varsti varsti ennast välja puhata:)

Šokolaad on hea

Enne kirjutasin siia väga pika teksti. Aga mõtlesin ja mõtlesin, ning kustutasin kõik ära. Mõttetu vaev on siia kirjutada oma mure, ,kui nii kui nii, see ei muuda midagi paremaks. Ning milleks ma hakkan kellegi tuju mustaks muutma oma mõttetu ibaga, mida ma siia kirjutan.
Aga... kui öelda märksõnadena mu eelnevalt kirjutatud tekst, siis need oleksid:
*Paremad õpetajad VIST lahkuvad järgmine õa
* Sealhulgas VIST ka mingu klassijuhataja/kirjanduse ja eesti keele õpetaja
*Meil paluti hinded kevadeni korras hoida, et minna ilusate tunnistustega mujale kooli
* Ma ei tea, mis sellest kõigest saab

Lisades juurde
* Ma ei kvatase siit koolist lahkuda
*Loodan ,et järgmine õa on kõik normaalsed õpetajad ja klassijuhataja/ kirjanduse eesti keele õpetaja veel meie majas
* Ma hakkan varsti mõtlema, kuhu ma minna tahan ja, mis eksameid ma teha tahan

Kõik gümnasistid on selle perioodi, maeiteakuhuminnaningmisminustsaabjakõikonperses, läbi elanud, ning siiani on nendega kõik korras ning nad õpivad kuskil nüüd siis juba edasi. Õpin ka mina. Ning mitte loodetavasti vaid kohe kindlasti. Palun süstige keegi minusse natukene mõistust ja motivatsiooni ning tahet juurde.
Ette tänades, Marika=)

5 nädalat veel

Järjekordne esmaspäev. Väga mõnus päev oli. Tuju on lihtsalt nii hea üle pika aja, nagu tõsiselt hea, mitte et, "jah, ma teen näo, et tuju hea" või sunnin enda tuju heaks.


Minu kõrval on Raffaello kommikarp, mille Tibu kinkis...aga Kurjam, süda on terve päev paha olnud...pärast šokolaadi, mille ma koolis ära sõin. Peaks sooja toitu sööma. Jah, peaks üldse rohkem sööma. Kui keegi arvab, et ma olen igelt rahul, et ma olen nii peenike, siis noh... Ma ei saa kurta, parem kui ülekaaluline, samas, ega väga ilus ka ei ole hullult peenike olla. Peaks endale kõhu - ja seljalihaseid juurde treenima, äkki näeks tsipagi "suurem" välja. Oh jah. Ning peaks mainima seda ka, et ega ma ei näljuta ennast or smth. Lihtsalt väga kiire ainevahetus + trennid. Vahel on jah nii, et ei julge kaalule astuda, kartes näha, mis number sealt vastu vahib. Hetkel on see nr... Võiks olla parem. Aga, mis pagana teema:P Sööks hea meelega suure Macburgeri ära ja sööks 10 kg friikaid ketšupiga ära ja jooks fantat peale.

Mis siis veel... MA TAHAN KEVADET!!! Palun, palun, palun mulle ja kõigile teistele üks ilus soe kevad ja sinna otsa üks suurepärane soe ja ilus suvi(A)

Aga, mis seal siis ikka. Hopefully leian midagi sooja süüa ja ravin oma kerget köhakest edasi.

Ciao! =)

õäöü

Loen teist päeva järjest Kätlin Hommik - Mrabte raamatut "Minu Maroko". Täitsa hea raamat teine. Mu kirjanduse eri powerpoint on 90% valma ning geograafia õpimapp on ka 90% valma. Homme peab täiesti valmis saama.
Homme siis sõbrapäev. Loodetavasti on ilm ilus ja tuju kõigil hea:)
Õhtul peab ema oma snnipäeva ja mina kobin tagasi raamatut lugema;)

PS. mind ajab suht närvi see,et mu klaviatuuri patakad saavad kohe kohe tühjaks ja see tähendab, et jäävad pooled tähed ära, mis tähendab, et ma trükin hetkel topelt. jee

Tsauka! =)

*

Kuulasime täna kirjanduses ühte juttu õpetaja läpakast. Nimi oli "Vaikus ja karje". Jutt oli siis ühest mehest ja tema ühest päevast. Pmts, väga imelik juttu oli, aga, see,et keegi ei vastanud mehele, kui ta kellegiga rääkis, ning lõpuks ta läks hulluks. Põhiteema olid jutus vaikus, karjed ja müra. Tahvli peal olid küsimised: Miks vaikus? Miks müra? Miks vaikida? Miks rääkida?
Arutasime siis need läbi, kuhugi väga ei jõudnud oma arutustega ning seda jutt ise oli masendavalt igav kuulata. Aga jutust käis läbi see,et vaikus on üks vastik asi. Olles nt üksi kodus, täielikus vaiksuses. Vastik rõhuv vaikus. Mulle ei meeldi täielikus vaikuses olla, kas või mingi hääl peab kindlasti olema. Telekas peab mängima või muusika. Vahel hakkab haudvaikuses kellatiksumine häirima väga. Muidu nagu ei pane seda tähele, aga siis muutub see häirivaks. Näiteks, kui mul on olnud raskusi magamajäämisega, siis mind täiega häirib, et kell tiksub. Samas, kui ma olen kuskil võõras kohas magama jäänud, kus ei ole seinakella, ma tunnen puudust kella tiksumisest.

Tahaks kevadet, neid esimesi päevi, mil saab minna õue pusa või särgi väel ning tunnetada sooja õrna tuule puudutust vastu nägu:)

Blue October- Hate me ( Ei saanud kahjuks videot üles panna)

Hate me so you can finally see whats good for you

See rida laulust jääb kuidagi kõlama. Kui hakata mõtlema, kas ma olen kedagi kogu hingest vihanud, siis ma võin öelda, et ei ole. Ma olen olnud kohutavalt vihane kellegi peale, sõimanud läbi või lihtsalt hoidnud kõike endas ja olnud vihane selle isiksuse teadmata. Isegi, kui ma olen öelnud, et "Oh, ma vihkan teda, ta on kohutavalt nõme inimene" , siis ma ei mõtle seda kunagi tõsiselt. On inimesi, keda ma lihtsalt ei salli või ei salli väga, aga, et vihata kedagi... Võib-olla olen ma liiga andestav inimene? Kas ma tõesti andestan kõike liiga kergesti. Kuidas see lause oligi... Loll andestab ja unustab, tark andestab ja jätab meelde. Sõnastus on väheke vale, aga põhimõte jääb samaks. Ma olen nii paljudele andestanud, kes on mulle haiget teinud, samas nendega edasi suheldes pärast mingit perioodi. Aga, ega ma enam ei julgeks neid usaldada. Aga, miks ma olen haiget saanud, äkk isellepärast ,et ma olen liiga naiivne ja usaldan paljusid? Heh, viime kokku naiivse usaldamise ja kerge andestamise, mis siit saab? Ühe suure köki-möki. Äkki peaks nüüd kätte võtma ja sulguma endasse, et inimesed ei saaks haiget teha ja siis ei andestaks enam kellelegi? LOLLUS. Olen jah ühe ja sama s*ta sisse kaks korda astunud...Rohkemgi veel. Õpitakse oma vigadest. Pole neid piisavalt teinud jah, et aru saada? Vist mitte. ;)

Mis siis ikka. Õhtul arsti juurde. Vaatan ,kui kõver mu selg on ja tatsan siis koju. Ema-isa lähevad õhtul kinno. Jeeeiii!!! Saabki kodus olla ilma nendeta, aga ka mitte täitsa üksi:)

Tavaiks, ma lippan nüüd, tsauu!

Täpselt kuu aja pärast on naistepäev.

Sain täna oma klassijuhataja/eesti keele õpetaja/ kirjanduse õpetaja käest oma järgmise kohustuslikukirjanduse raamatu, mis peab järgmiseks esmaspäevaks läbi lugema. Teoseks on Olavi Ruitlase "Naine". Need, kes mu õpetajat Kessi ei tea, nendele jääb arusaamatuks, see raamat on järjekordselt väga "Kessi stiilis" raamat. Räägib siis mehe ja naise omavahelisest suhtest, mida nad teevad jne. Noh...mingi noortekas on, lugeda on seda väga kerge, juba on üle poole raamatu loetud, mingi 200+ lehekülge on. AGA, pagan see raamat ei ole no mitte tilkagi hariv, ega isegi halenaljakas mitte. Ülihästi on läbi näha neid kohti, kus kirjanik arvab, et inimesed hakkavad naerma. Vabandust, kas ma ei ole siis mingis perverses tujus, et selle peale naerda või nali on tõesti ebaõnnestunud. Eks ma loen selle raamatu läbi, aga ega poole aasta pärast ma ei mäleta, ega tahagi mäletada, mis raamatuga tegu oli. Lihtsalt, mõttetu. See on minu arvamus, nii et, no hard feelings, kellele see raamat peaks meeldima.

Seletaks ära raamatu kaane pildi mõtte. Pildid on siis Naine (Lisan juurde, et raamatus nimesid ei ole, on vaid paksult trükitud, kas naine, mees, laps, võõras naine jne), kes läks oma Mehega kalale, läksid läbi metsa ja Naine lasi püksid maha, et Mees uuriks, ega tal p*rses puuki ei ole. Ning terve lehekülg kirjeldati ,kuidas Mees uuris oma Naise tagumikku, ning, mis mõtted tal sellega seoses tulid. Ei, hästi läheb, palju õnne sulle O. Ruitlane, et said sellise mõttetu teosega hakkama, loodan, et kas või kellelegi see meeldib, muidu äkki muutud täitsa kurvaks. Tavaliselt ma ei ole niii kriitiline raamatute suhtes, aga selline asi ajab öökima.

Kirjutaks millestki natukene meeldivamast. =)

Hea koolipäev oli, kuigi natukene külm. Täna trenni ei olnud. Homme geos töö, peaks õppima.

TSAU! =)

Nostalgia

Hakkasin eile õhtul oma sahtleid ja kappe koristama. Leidsin igasugust pahna, mille olemasolu ma üldse ei mäletanudki. Vajaliku "pahna" jätsin alles, kõik muu viskasin ära. Hommikul jätkasin oma tegevust, koristasin kappi, kus on mu kooliasjad. Ei usu, et sealt võis saada palju vanapaberit. Leidsin ka mapi, mille vahel on kõik kaardid, mis mulle on kunagi kingitud. Lugesin nad kõik läbi. Huvitav, et ma mäletasin täpselt igat hetke, kui ma mingi kaardi kelleltki sain. Hämmastav... Seal oli nii sõbrapäeva, sünnipäeva, uue aasta ja jõulu kaardid. Selle hunniku seast leidsin ka oma ristiema kingitud kaardi minu sünnipäevaks 2003. aastal. Mis ma olin siis... 11-aastaseks sain. Palju oli kaarte oli sinult, Triin. Ühe peal oli joonistatud Kendži, väga hästi joonistatud peab mainima, mis sa olid siis...13 ja ütled, et ei oska joonistada. Teise kaardi peal oli joonistatud need hullused, mis meid hullutasid 7. klassis, if you know what I mean, Triin;)
Eile ma uhkustasin, et jään hästi magama, aga damn, igal nv ärkan kell pool 9, sest ema sagib koridoris ringi. Jama, tahaks kas või üks nv magada ennast välja. Aga, mis seal siis ikka, lähen ja olen kasulik edasi.
Tšauu:)

Optimist näeb sõõrikut, pessimist näeb auku.

Järjekordne nädalavahetus on. Tänane päev läks ruttu, koristasin, käisin poes, kutsudega õues ning siis niisama olin kodus. Loodan, et homne päev tuleb mõnus, tore, lahe jne. Reede oli kuidagi uimane, ma imestan, et me seal Buldogis magama ei jäänud. Ja ka seda ma imestan, et ma jään viimasel ajal nii hästi ja kiiresti magama. Varem läks mul mingi pool tundi aega enne, kui magama sain. Nüüd võtab see ainult mingi 5-10 mintsa. Super. Neljapäeval nt läksin üldse kell 9 magama ja jäingi kohe tuttu. Maksimaalne!

Unenägudeseletaja on huvitav asi, vahel uurin netist, mida miski võis tähendada, mida unes nägin. Neid neti asju muidugi ei tasu uskuda, aga tahaks väga, et keegi tuttavatest oskaks unenägusid seletada. Teemast natukene kõrvale, aga mu üks kauge tuttav oskab tähtkujusid väga hästi tõlgendada ja öelda, kes kellega sobib ja iseloomuomadused ja särgidvärgid. Lahe, ta on juba hästi pikalt seda uurinud ja sellega tegelinud. Aga tagasi une ja unenägude juurde. Minu parimal sõbrannal on voodi kohal unenägudepüüdja. Päris mitu aastat mainisin ,et tahaks ka endale, ning 2009. aasta jõuludel saingi, jeei! Kui keegi ei tea, mis on unenägudepüüdja siis seletan. Pmts, see näeb välja nii nagu pildil( kuigi neid on väga erinevaid). Ja see peaks halbu unenägusid eemale peletama ja head nö endasse imama. Ei oska öelda, palju ma sellesse usun, aga, siiski mõnus,et selline asi pea kohal ripub. Kõik on ju kinni mõtlemises, aga ega ma viimasel ajal ei näegi mingeid halb unenägusid või siis väga väga harva. Aga vot. Mis siis unest veel. Väiksena nägin ma väga tihti õudusunenägusid, kas keegi ajas taga või ma ei saanud tuld toas põlema panna jne. Mul oli enda lapsepõlve õudusunenägu, aga seda on kohutavalt raske seletada. Väga tihti nägin ma ka seda unes, et olin oma vanas kodukohas( Hiiul) ning üritasin Mustamäele pääseda, aga ei saanud. Need unenäod kestsid mul mingi 4 aastat. 12-aastaselt läksin esimest kroda üle pika aja vana kodu juurde ja oma üllatuseks ei näe ma enam neid unenägusid. What a suprise! Väga tihti näen ma unes seda, et ma lendan, keegi rääkis, et pidi olema suht harv, et inimesed lendamist näevad, ei oska kommenteerida. Aga vapustav tunne on küll, kui unes lendamist näen. Naljapärast sisestasin EKI-sse sõna uni, ning sain seletuse : uni- perioodiline füsioloogiline puhkeseisund, mille ajal organismi aktiivne seos keskkonnaga on katkenud. Huvitav on see, et mõned unenäod tunduvad väga reaalsed ja hommikul ärgates on esimesed hetked ähmased, sest hakkab kohale jõudma, et magasid. Mõnd on aga lihtsalt nii nagu on, ning hommikul pole neist sooja ega külma. Huuh... uni tekib selle uinamuina jutu peale. Tahaks minna vara magama täna, aga pool üks hakkab Family Guy, tahaks näha seda, eks näis, kas viitsin ennast ärkvel hoida. Aga, magage kõik kindlasti vähemalt 8 tundi ja ärge ülemagage, see ei ole ka hea. Don't drink coffee and energy drinks in the evening! :D

Aga tahaks küll kohviii, aga, ma pean oma lubadust siiani, Sillu, et ma joon ainult ühe tassi kohvi päevas, kui sedagi;) Ning energiajooke joon ka väga harva.

Aga nautige tänast ööd siis ja pange näiteks krja oma unenäod kohe pärast ärkamist, muidu unustate ära, pärast äkki leiate mõne korraliku unenägudeseletaja ja saate uurida asja:D

Head ööd kõigile!!! :* (S)

Kas on vahel olnud peast läbi käinud mõte,et oh, tahaks tagasi seda aega, või tahaks, et kõik oleks nagu eelmise aasta suvel/sügisel/aastal 2004. Kindlasti on. Minul ka. Aga, mis ma vingun? Marika, loe oma blogi, mida sa kirjutasid paar päeva tagasi, loe ja loe seda mõttega. See on su enda kätega trükitud ning sinu enda peast tulnud tekst... Keegi ei dikteerinud seda sulle ette, ise kirjutasid. Nii et, pätsa nüüd endale naeratus pähe, selg sirgeks, rind ette ja oled tubli! Sa põed tiba liiga palju, on sul põhjust põdeda....hmmm, keegi ei ole andnud. Pagan, jah, alati võiks parem olla, aga, millal jõuab siis see nö "parim" hetk?. Ei jõuagi. Võib-olla kellelgi jõuab see "parim" hetk siis, ku ita on saavutanud oma eluunistuse. Minu üks väga lähedane inimene rääkis mulle oma eluunistusest. Keegi teine seda ei tea, ega saagi teada, kuni ta ise seda ei taha avaldada. Aga ta ütles mulle: " Tead, Marika, sa võid küll naerda mu eluunistuse üle, aga tea, kui ma saan sellega hakkama, mis ma vist ka lahkun siin maailmast, see on arvatavasti viimane asi, mida ma teen oma elus!" Heh, arvate, et selline asi ei jäta teil südmelööki vahele ning kurku ei teki klomp ja pisarad ei tule silma? Ei, ta ei kavatse minna mingite tiigritega kaklema, või kuskilt Empire State Bulidingust benjihüpet tegema. Aga, mina usun temasse ja ma tahan, et ta unistus täituks. Ma tahan, et ta saas kas või korra elus olla õnnelik, et ta ise tunneks, et ta on õnnelik. Ma tõesti soovin seda sulle:)
Jälle ma ajan mingit iba, ei...mitte iba...Ma ei teagi, mis see on, mida ma siia kirjutan. Mõtted, mis mul tulevad pähe ning ma panen need mõtlematult kirja? Vist jah. Kõik, mis ma siia kirjutan on tulnud automaatselt, ma ei mõtle üle, millest ma kirjutan ja, mis tuleb järgmine lause... Ma lihtsalt kirjtuan. Kirjutan ennast tühjaks. Seni kaua, kuni mõtted on otsas.Silme ette kerkib pilt lõpukirjandi paberist, mis on äärest ääerni täis teksti, see on valmis, ning lauale paberi kõrvale kukub pastakas, mis suitseb. Haha, nagu mingi filmikaader juba.
Veel on natukene jama see ka, et ma ei loe oma teksti üle, ning seetõttu võib mul olla palju kirjavigu. Oleks pidanud juba ammu nende eest vabandama. Palun vabandust, loodan, et mu blogi ei loe mingid hullud kriitikud, kes iga kirjavea peale krimpsutavad nina ja mõtlevad, et ma olen loll ning ei oska kirjutada. Vot.
Aga, varsti siis liigun Buldogi ning loodan, et tuleb mõnus reedeõhtu:)

PS: Ma sain täna bioloogias viie, jeei jeei:D

Tsauka=)

Music is my freedom

Mõtlesin, et teeks siia listi lauludest, mis mulle väga väga meeldivad. Ma ei pane neid paremuse järjekorda, vaid lihtsalt=) PS: Ma ei pane üksiklugusid siia, vaid bändide kaupa.

Terminaator
4b
Baarman teab
Juulikuu lumi
Torm
Kõik mis ei tapa
Ainult sina võid mu maailma muuta
Ingli puudutus
Kuutõbine
Nii ma jälle läen
Portselanist tüdruk
Romula
Raudteejaam
See ei ole saladus
Ütle miks
Tänapäeva muinaslugu

Lihtsalt nii hämmastavalt ilusad laulud on Termikal

30 Second to Mars
I’ll attack
From yesterday
Hero
Oblivion
Beautiful lie
The kill

Avenged Sevenfold
Seize the day
Afterlife
A Little Piece of Heaven

Good Charlotte
Hey Dad
Lifestyles of the rich and famous
Boys and girls
Break her Heart
Dance floor anthem
The river
Keep your hands off my girl

Him
Under the rose
Endless dark
Play dead
Poison girl
Right here in my arms
The funeral of the herts
The sakrament
When love and dead embrace
Wicked game
Bleed well
Razoblade kiss
Join me in death

Hinder
Better than me
Bliss
How long

Linkin Park
Breaking the habbit
From the inside
The end
Leave out all the rest
Papercut
Runaway
Faint
Numb
Shadow of the day
What I’ve done

My Chemical Romance
Welcome to the black parade
Dead
Helena
Famous last words
I dont love you
I’m not okay
Teenagres
This is how I disappear
Cancer

Nickelback
Someday
How you remind me
Photograph
Savin me
Far away

Tahaks need järgmised laulud ära mainida, kui nende lauludena, mis jäävad mulle alati meeldima väga.

Rihanna- Russian Roulette
Evanescence- My Immortal( Tee, mis tahad, ajab alati nutma)
A Fine Frenzy- Almost Lover
DJ Limmer- I Wanna Grow Old With You
DJ Roxx- Weekend Has Come ( Meie laul, onju K. ;))

Hea meelega paneks neid laule veel ja veel juurde, aga ei hakka=)

Aga, minu arust muusikal on suur jõud... mõni laul teeb ikka täitsa pööraseks ja mõni teine ajab südamest nutma.
Aga olge tublid, loodan, et enamus teist näen täna õhtul;)
Tsauka!

Huvitav

Kas mõningatele inimestele pakub mõnu või tõstab nende ego, kui nad kellegi p*rse saadavad? Hästi armas, kui keegi ütleb kellelegi teisele "Mine p*rse!" kui konkreetset põhjust ei ole olnud. Näiteks, on mingi vaidlus, ning üks osapool ei oska enam mingeid omapoolseid argumente tuua ja ütleb teisele "Ah mine p*rse!" Kas tal hakkab sellest parem? Ei tea, peaks küsima. Või siis, öelda kellegi kohta "s*tt". Oled kõva mees, midagi targemat ei suuda suust välja öelda, kui roppu. Tunnistan ausalt üles, et ka mina ropendan vahel, aga tavaliselt siis, kui mul kops üle maksa läheb, siis ka püan teha seda nii, et võimalikult vähesed kuuleksid. Tänapäeval on ju, iga teise sõna tagant on t***, v***, või p***. Hästi kena on kuulata, kuidas mingi 14-aastane neiku ropendab nagu madrus. Tuues näiteks mu tuttav, kellega on mul vahel head suhted vahel natukene halvemad. Kui teda on kas või kuidagi solvatud, on tema esimene reaktsioon sellele isikule, kas "Mine p*rse, v*ttu" või mingi muu pehme pime koht, või siis sõimab värdjaks või s*taks. Ka mulle on ta nii öelnud. Tol hetkel ei oska esimese laksuga midagi öelda, ega pole mõtetki, kohe, kui küsid, mis sul viga on, saadab ta su uuesti kuhugi ilusasse kohta või mõtleb uue hüüdnime sulle välja. Mis teha, poisil on veel PUBERTEET( ta saab homme 18, palju õnne sulle!) Tegelikult, mulle väga ei meeldi, kui mulle öeldakse, pube... See oleks nagu natukene solvav, ca, sul on tujud, sul ei ole veel mõistus koju tulnud, mine arene jne. Jah, mul on tõesti veel mingil määral puberteet, mõningatest asjadest on seda näha. aga siiski väga ei meeldi, kui öeldakse, et olen pube. (A)

Aga kell on juba natukene palju, peab veel kosmeetikusse jõudma:D
Olge tublid ja juba homme on reede! :D
Tsau!

Miski, mille tahaks hingelt öelda

Vaatasin aknast välja, kuidas maha sadas pehmet valget lund. Võtsin sülle oma noorema koera ja vaatasin talle sügavalt silma. Need pisikesed armsad tumepruunid silmad vaatasid mulle sügavalt otsa. Ma panin ta maha, ta astus paar sammu eemale ja niutsatas, et ma temaga mängiksin. Viskasin talle mänguasja. Piiksumise peale tuli vanem koer tuppa. Istusin keset tuba ja mõtlesin, samal ajal suurem koer lakkus mu kätt ja pisikene pakkus mulle mänguasja. Mis on kodukoera mure? Tema muretseb, kui peremeest ei ole, kui ta tahab süüa või mängida. Temal ei ole muresid, sest talle tehakse kõik ette ja taha ära. On alles elu, eks? Magada enamuse päevast, süüa 2-3 korda päevas ja mängida. Istusin ikka veel põrandal, vahel visates nooremale koridori mänguasja, suurem oli kardina taha magama läinud. Aga, mis on tänavakoera mure? Kus ma täna ööbin? Kust ma süüa saan? Ma loodan, et ma täna külma kätte ei sure... Äkki keegi võtab mu endale? Ma polnud kunagi varem nii mõelnud. Tõusin püsti ja vaatasin uuesti seda ilusat valget lund. Mis on inimese mureks? Me muretseme oma välimuse, töökoha, armastatu, pere, sõprade, koosolekute, kooli jne pärast. Probleeme ja muresid on kohutavalt palju. Ning siis ma mõtlesin, et enamik probleemidest me puhume enda jaoks liiga suureks. Appi, homme on matemaatikas töö ja ei oska, terve õhtu oled pabinas ja õhtupoolik on rikutud. Miks mitte võtta asja rahulikult, helistada sõbrale või küsida vanematelt abi? Muretseda enne seda, kui selleks on põhjust toob topelt muretsemist. Milleks seda vaja on? Ei olegi. Asja tuleb võtta rahulikult. Samamoodi, kuskil Aafrikas lapsed nälgivad. Kõlab egoistlikult, aga, mis mul sellest? See, et mina istun kodus ja nutan mingi pisikese poolpalja poisikluti pärast, kes on näljas, ei aita teda. Tõesti, võin öelda, et mina vahel muretsen tihtipeale üle või mõtlen endale asja hullemaks. Ma ei tea, miks. Viimasel ajal püüan võtta asja reaalselt ja tuua välja alguses asja positiivsed küljed. Jah, minu iseloomus on see hetk, mil ma tunnen inimestele väga kaasa ja siis on ka minu tuju rikutud. Miks ma ennast sellega koorman? See, et ma nutan kellegi pärast, ei too teda tagasi. Jah, ma räägin oma ristiemast, ei tulnud see väga vist tekstist välja, aga jah. Eelmise aasta 11. veebruaril lahkus minu ristiema. Ma teadsin teda terve elu, kuigi me nägime üksteist ainult jõuludel, sünnipäevadel ja veel mingitel harvadel juhtudel. ta oli olnud mu ema parimsõbranna, põhikooli klassiõde ja pinginaaber. Mu ristiema oli vaid 41... Ta oli nii noor. Tal oli olnud terve elu tervisega natukene kehvasti, aga see ei seganud tema elu. Aga 2008 aasta talvel ühe inimese tõttu töötas ja muretses ta üle, ning sai infarkti... Jah...ta jäi alguses ellu, aga läks uuesti tööle, ning....ülepingutuse tõttu...suri ära. Jällegi see,et ta muretses teise inimese probleemi pärast, mis teda ei oleks üldsegi tohtinud puudutada! Viimati nägin ma oma ristiema elusana 2008 aasta 23. detsembril, ta oli meil külas. Tol õhtul olin ma nii ametis telefonikõnega, et, ku ita hakkas ära minema ütlesin ma talle nii mööda minnes tsau ja läksin tuppa tagasi... See ei ole kellegi süü ja sina ka, ära tunne ennast süüdi, onju K. Keegi ei osanud teada, et see on viimane päev, mil ma oma ristiema elusana näen. Ristiema matused toimusid 14. veebruaril. Head sõbrapäeva! Järgmise nädala pühapäeval lähen ma tema hauale ja viin lilled... Ma ei tea, kas lähen üksi või emaga...tahaks minna üksi ja lihtsalt olla seal, mõelda tagasi sellele , mida me koos teinud olime ja, kui hea inimene mu ristiema oli.
Kokkuvõttes tahaks öelda, et kunagi ei tasu teiste muresid enda kaela võtta ja üleliia muretseda tühiste asjade pärast. Muidugi hoolivuse välja näitamine ja aitamine on teine asi. Sõpru tuleb alati aidata, aga püüda teha seda nii, et see enese mureks ei saaks.
Olge tublid ja tugevad, armastan teid!
Kaarel A.
Liisa L.
Silver S.
Rauno L.
Anneliis H.
Anna J.
Triin M.

Pikk jutt tuli, arvatavasti võis see tulla ka natukene arusaamatu. But I did my best to bring my toughts to you. :)

Ah jaa

Tahtsin veel mainida reede vastu laupäeva kohta,et.
Reedel läksin Kakumäele bussiga nr 21. Tavaliselt lähen Õismäelt 21A-ga, aga seekord ei läinud. Sõitsin troll nr 9 Sõlesse, tulin sealt maha, läksin üle tee Lille peatusesse. Seal seisis üks noor naine, võis olla ca 23-aastane ( paar aastat siia-sinna). Päris kena oli. Tumedad juuksed, suured pruunid silmad, pikkuselt nii umbes ca 170cm. Jalas olid saapad, mingid teksad, valge müts, aga oi jeesuskristussuperstaar, jope oli tal jube. Mingi hõbedane, hästi puhvis ja vöökhast hästi kinni tõmmatud. Aga see selleks. Läksime me ühe bussi peale( kell oli ca 19:45), sõitsime siis ilusti kenasti lõpppeatusesse; Landisse, läksime sealt maha ja kõndisime ühes suunas, kuna ma kõndisin temast eespool ja klapid olid peas, siis ma ei näinud, millal ta ära keeras. Järgmine päev pidin ma kaheteistkümnese bussiga minema, aga uni oli ja selle peale ei läinud, läksin hoopis 13:07 bussi peale. Kõndisin bussipeatusesse ja OI, see sama noor naine seisab peatusses oma hõbedases jopes. Läksime mõlemad sama bussi peale, seekord oli buss nr 21A. Mõlemad sõitsime Õismäele. Sealt läks see naine trolli peale. Mina ootasin 3 mintsa oma kümmet. Istusin bussi tagumisse osasse, seal selline mõnus vaikne. Mulle alati meeldib bussiaknast välja vaadata, mõnus jälgida inimesi, mida nad teevad jne. Nurmenuku peatuses vaatasin ka välja, aga jälle, see sama noor daam, kes läks trolli peale, seisis nüüd seal ja tuli buss nr 10 peale! Okei. Mina pidin maha minema Liivakus. Loksusin Õismäelt Mustamäele, mõeldes endamisi, et kus on alles kokkusattumus. Läksin siis Liivakus maha ja ei olnud enam sugugi üllatunud, kui see preilna tuli ka Liivakus maha. Ta küll keeras bussist välja tulles paremale ja mina kõndisin oma maja poole, aga siiski. See olukord pani ikka natukene ahhetama. Mina ei usu kokkusatumustesse, kuigi muidugi see oli 100% kokkusattumus, lihtsalt selline naljakas olukord.

Tahtsin veel juurde lisada, vabandust, et jutu nii pikaks venitan, aga...
Kui ma olin Szolnokis, siis korra mulle tundus, et kõik on aegluubis ja ma suudan kõike liikuvat korraga näha ja tajuda. Bussi peatuses seisis üks pisike koerake, kes otsis oma peremees, minu ees istusid kaks noort neitu, kes lugesid ajalehte, minust vasakul pool istusid neli väikest poiss;, üks plaksutas käsi, teine oli niisama, kolmas rääkis oma emaga ja neljas peksis oma pulgakommi vastu bussi akent. Korraga toimusid veel paljud asjad, aga need olid kõge ergsamad, mis meelde jäid. Vahel lihtsalt on selline kummaline tunne, et korraga suudad tajuda palju asju ja just nimelt keskendud neile, mitte lihtsalt ei vaata. Tuues paralleeli. Raamatut lugedes tuleb alati keskenduda tekstile, mida loed. Tihtipeale, kui mõtted omi mõtteid raamatut lugedes, siis ei jää tekstist mdiagi meelde. Põhimõtteliselt nagu lihtsalt vaataks paberilehe peale tuttavaid tähti. Isegi tihti jään omi mõtteid mõtlema raamatut lugedes ja hiljem taipan, et midagi ei mäleta.

Aga vot. Kui lugesite kõik läbi, siis olete tublid:) JA võib-olla õhtul postitan ma veel midagi.
Tsauka=)