Ma tean, mis ma öelda tahaks... aga kui ma selle siia kirja paneks, siis see muutuks ju tõeks... ei?


I can't remember what it is to be happy...

Viimasel ajal postitatakse nii palju mingit maailmaparandamis värki Aafrikast nälgivatele, vaestele jne jne... Okei, see on ju tore, aga kui see nii hingelähedane on, siis mine Aafrikasse vabatahtlikuks või Indiasse, make a differents don't whine about it on fucking facebook!

Don't get me wrong, ma saan aru, et ma peaks nutma pisikese Aafrika poisi pärast, kes on suremas ja, et mina vahel ei suuda oma toitu lõpuni süüa... Aga.. kas ma tõesti peaksin ennast süüdi tundma? Mul on rohkem kahju meie pisikesest eesti/vene tüdrukust, kes brutaalselt tapeti/vägistati vms... Ma kardan endagi riigis varsti elada... Iga nädal kaob mingi inimene ära, paar päeva/nädalat hiljem leitakse ta tapetuna, vägistatuna, paljalt kusagilt põõsast... hästi elame...

Lihtsalt, närvi ajab see, et teist süüdistatakse selles, kui temal on väiksem probleem kui nälg, no, las tal siis olla. Elamegi 1. maailmas ja ei teagi muid probleeme, ma ei ütle, et see on hea ja õige, ent, pole mõtet ka karata teisele kõrri, tee ise midagi selle heaks, millest sa hoolid või, mida sa muuta tahad...

Pole otseselt kellelegi mõeldud, aga lihtsalt viimasel ajal on kuidagi silma jäänud need asjakesed...

M.

Miks mul on tunne, et ma olen Sinult võtnud rohkem kui andnud...

Sinu täis peaga mõtted... mõtle nende üle, ära aja neid alkoholi süüks... need võivad olla suurim tõde su elus.

Tunne, et olen üks paras sitahäda...

Päev 14

Päev 14 – Pilt Sinust ja Su perekonnast.

Hmmm... peab tõdema, et väga ammu ei ole tehtud pilti koos... EPildid on ilusti fotoalbumis ja neid on väga mõnus vaadata :)

Päev 13

Päev 13 – Kiri kellelegi, kes Sulle haiget on teinud.

Ma arvan, et see ei ole vajalik, arvestades, et ei saa võrrelda, kes on teinud rohkem haiget ja kes vähem. Ja nkn need inimesed seda ei loeks ja niisama väljaelamiseks pole ka nagu vajadust.