Tühjus

Kas asi on minus või minu uskumises või asi on ärasõnumises... Pole esimene kord, kui tuleb see uudis, et sorry, aga jääb ära, oota veel... Ma ei süüdista mitte kedagi ,sest ei ole vaja süüdistada, sest keegi ei ole otseselt süüdi. See ei ole maailma lõpp, aga eks ma eile murdusin, järjekordselt. Mul on nii piinlik, et ma nii kergesti murdun... why oh why? Ma tean, et need tunded, mis mind valdavad( jälle ma jahun enda tunnetest), on loomulikud, aga no miks, krt, küll need pisarad nii kergelt kipuvad tulema. Hetkel ma ei nuta, ei ja ma ei ole ka nutu äärel. Üldse pärast viimast suuremat tundepuhangut enne Janeti sünnipäeva muutusin ma korra kalgiks, vb te ei pärganud, aga mina tundsin, kui ma suhtun asjadesse natukene teise pilguga kui muidu... Seda võib nimeatada tunnete mahasurumiseks ja endale valetamiseks. Ei ole mõtet. Eile sain järjekordselt aru, kui ma olen vahel päevad läbi üksi kodus ja, kuidas ma teda igatsen. Igatsen ta häält, ta ilusaid rohelisi/pruune silmi, seda imekena naeratust, ta pehmeid kallistusi... Ma tean, et see on ainult 11 kuud, aga, mis saab siis, kui ma murdun täielikult? Kui ma lihtsalt ei suuda enam... Eile küsisin ma Sillu käest, et, kas ma olen nagu peata kana ilma Kaarlita... Ta tegin imestunud silma pähe ja ütles isegi veidi kurjema hääletooniga, et sugugi mitte.... Ja üldse, Sillu, Erko ja Länsu... see, mis ma eile teile rääkisin, siis nii ma tol hetkel ka tundsin, aga mul on nii hea meel, et mul nii suurepärased sõbrad on, suur aitäh teile! Kahju, et Kilu seda ei loe, aga ka temale suur suur aitäh, et viitsis mu ära kuulata ja tulla minuga jalutama!
Te kõik, kes me siin teiega kõige rohkem suhtleme, olete vapustavad inimesed. Ma ei taha kõlada labaselt või banaalselt, aga tõesti... nagu üks suur pere:D

Aga ma nüüd lõpetan, kogu asi jääb küll poolikuks, aga ma ei taha enam ennast piinata...
Olge nunnud, tsauu!

Almost

"Nii natukene on veel jäänud!"
"Ma juba nii ootan seda!"
"Oh, oleks juba..., siis ma saaks seda!"

Tihti peale me ütleme nii, kui me tõsiselt kogu hingest midagi ootame, eriti, kui me ootame seda kaua...Lõpuks saabub see päev, mil me saame oma oodatu tehtud/nähtud/saadud ja siis on kõik läbi... Päev või paar on veel sees see värin, see adrenaliin ja need ergsad mälestused, pärast seda on kõik kutupiilu... Võib ainult meelde tuleada neid mälestusi ja elamusi... Kui hakata mõtlema, siis vahel on see ootusärevus ja see ootamine palju parem tunne... Eriti see päev enne tähtsat sündmust... Te ei arva nii? Mulle endale kohutavalt meeldib see kõhuvalu, mida nimetatakse adrenaliiniks, mis mu sees aina suureneb, mida lähemale jõuab mu kauaoodatud päev. Mulle meeldib see tunne, nagu mu sees elaks keegi, käed tahavad tegevust, istuda ei suuda ja tunne nagu kohe kohe süda vupsab välja. Kuigi mu iseloomus on väga palju kärsitust, meeldib mulle ootamine. Mida kauem on ootamine, seda magusam on see hetk, mil ma saan kätt selle, mida tahtsin. Nendel hetkedel on mul nii öelda millegi nimel elada... Ning, kui kauaoodatud päev saab läbi, hakan ma ootama uut ootamist. Ka hetkel on paar asja, mida ma väga väga ootan=) Ja, mida lähemale jõuab selle nädala lõpp, seda enam hakkab mu kõht kipitama, süda puperdama ja muudkui tuleb naeratus näole.

Hetkel hakkasin lugema ühe Soome kirjaniku raamatut, mis kannab pealkirja "Sinuhe". See räägib ühest egiptlasest, tema elust ja toimingutest. Väga huvitav raamat on. Ainus probleem on selles, et seal on üle 700lk... Aga noh, varemgi nii pakse raamatuid loetud, saab ka sellega hakkama;)

Hetke mõtted:
Peab tõdema, et neid ei ole. Ma pole viimastel päevadel väga mõelnud, mul pole aega olnud. Kõlab küll tobedalt, aga mõtlemise all mõtlen ma juurdlemist ja arutlemist endaga... Haha, kas mul tõesti ei jätku aega iseenda jaoks? Ju siis mitte. Tekib küsimus, "miks?" Aga äkki ma hoopistükis väldin iseenda seltskonda, et vältida teemasid, mis sealt võivad pinnale ulpida ja toovad välja mõtted ja emotsioonid, mida ma kohe üldsegi ei taha...

Lülitan nüüd kohe kohe arvuti välja ja hakkan raamatut edasi lugema=)
Ciao!

Kaua võib?

Sissejuhatuseta ütlen, et ma olen tavaliselt salliv inimene. Mul pole midagi mu naabrite vastu, ma isegi ei tunne neid. Aga 5. korruselt naabrid, kes on otse meie pea kohal... need on ikka parjad... ma ei tea, mis asjad. Tegelikult, mind häirib vaid üks neist pereliikmetest seal. Pereema. Ma ei ole teda kordagi näinud. Tavaliselt ta elab siin vaid harva nädalavahetuseti, see suvi elab ta kogu aeg siin. Hääle järgi on ta üpriski noor. Neil peaks olema väike poeg, vanuses 4-6 vist. Kuna minu aken ja rõduuks on lahti ja samamoodi kas neil, on kuulda kõike, mida see naine seal räägib. Või, õigemini öeldes kiunub ja karjub. Iga päev on mu tuppa kuulda, kuidas ta karjub või möliseb oma väikse pojaga. Peaks juurde lisama, et tegu on vene perega ja sellel naisel on parajalt temperamenti, natukene liigagi palju. Üks asi on karjumine, teine asi on selline vastik veniv hääl, mis lihtsalt kõikab kõrvu ja aju. Ma ei saa aru, kuidas suudab üks inimene päevast päeva sõimata, olla pahur, möliseda ja suitsetada seda suitsu nii palju, et terve mu tuba haiseb vahel. Täna oli väga hästi kuulda, kuidas proua Möliseja rääkis kellegiga telefonis. Tahtmatult kuulsin ma, et tegu on ta tütrega. Võib-olla teise abielu tütar või tütar elab iseseisvalt. Vanust ma ei saanud teada, aga jutujärgi, mille üle ema sõimles teda, oleks võinud tegu olla teismelisega. Põhiteemaks oli see, mis seda naist närvi ajas, et tütar valetab ja ei loe ning nutab alati, kui ema temaga räägib. Okei, see selleks. Mul suva, mis see tütar seal tegi või ei teinud, mul ei ole temast kahju, mul on lausa suva, aga pagan küll, kuidas see naine mind närvi ajas. Need põhimõtted, mida ta välja ütles, need lause ehitused. See kõik oli vastu karva ja vasturääkiv. Tuues näite.
"V*ttu küll, mida sa vingud jälle. Muidugi, p*tsi küll, te noored ropendate ja vaatate pornot, aga nah*ui, miks te ei või vahel ka korralikud olla?"
Jutu käigus rääkis ta veel, et tütar ei austa teda. Karta on. Kui tahta enda vastu austust, siis peab ka vastavalt käituma, et tekiks tahtmine austada. Mina küll ei tahaks austada sellist inimest, kes ise päevad läbi möliseb ja alavääristab ning oma suuvärki ei hoia üldse.

Lihtsalt viskas kopsu üla maksa see täna. Ei, ma ei vihastanud ega midagi, ma ei teinud teist nägugi, aga mind lihtsalt pani järjekordselt imestama see käitumine. Võib-olla on sellel naisel tume minevik, võib-olla on ta lihtsalt bitch. Võib-olla ma ei tohiks teda üldse arvustada. Maailmas peab ju selliseid ka olema, või, mis?

Btw, sain oma koolisisese teooriaeksami tehtud, 3 viga oli, lubatud oli 6. Jehuu;)

Aga olgu mõnusad, nvks lubas vihma;)

Tsau!

Lõpusirgel

Huuh... täna tuleb teooriasiseeksam( autokoolis). Olen pmts 110% kindel, et saan selle läbi minimaalsete või üldse ilma vigadeta. Siis jääb vaid sõiduõpetajaga rääkida ja asi ongi korras... siis ongi jäänud panna vaid aega ARKi kirja ja hakata tegutsema selle nimel, et teha ARKi eksam esimese korraga läbi. Kas see mul ka õnnestub? See oleneb täiesti minust endast.

Enesetunne
Üpriski paha on olnud viimastel päevadel, pea valutab õlad ja kael on kanged ja üldse kuidagi nõrk on olla... Kahtlane. Vaimselt on kõik tip-top. Tuju on hea, ainult see pisike värin autokooli eksamite pärast on sees.

Mõtted
1)Ema saatsi mulle emailile ülikoolide nimekirja... Tegin selle lahti, vaatasin seda ja panin kinni... Just täna rääkisin ka Rauntsiga sellel teemal, et mul pole õrna aimugi, mida edasi teha. Asjad, mis mind natukenegi huvitavad on mu tuleviku jaoks mõttetud... Eks mul on veel kuu aega mõelda, kuna septembriks tahan ma juba kindel asjades olla. Ei saa ju olla nii, et ma ei leiagi endale selles maailmas kohta? Või saab? Vaevalt...

2) Peab mainima, et palju kergem on juba olla. Ma ei tea, miks ma jahun sellest siin nii palju, ju vist sellepärast, et kogu see asi läks mulle siiski hinge.

3) Lugedes Janeti viimast postitust pidin ma päris paljudele ta küsimustele jaatavalt vastama. Nii kurb, kui see ka ei oleks.

4) Üks väga tore inimene rääksin, et ma olen eriline, ning mitte ainult tema jaoks. Kindlasti mitte ainult tema jaoks... aga, ma ei ole endas seda erilisust veel märganud, kas ma siis tõesti erinen teistest iseloomult nii võrd, et minusuguseid on vähe? See oleks muidugi fantast, kui ma oleks n.ö. one of a kind... ei, mul on hea meel, kui ma olen eriline oma lähedaste jaoks, aga ma tahaks ise ka ennast erilisena tunda, kas või enda jaoks. Tunnetada seda, mida teised mu vastu tunnevad.

5) Viimase 2 ja poole nädala jooksul olen ma hakanud väga hästi oma vanematega läbi saama... Sest ma olen ennast kuidagi lõdvaks lasknud, mul on hea ja naljakas nendega koos olla üle pika aja.. =)


Aga, wish me luck, et ma saaks oma asjad ruttu ja hästi tehtud:D

Tsaukaa!

Vässukas

"Sa pead naerma elu üle, mitte nutma. Ma tean, et sul tuleb raske periood, aga selle peavad kõik läbima... ma armastan Sind!"

16. oli siis Janeti sünnipäev. Väga chill ja mõnus istumine oli. Kuigi eelnev öö oli täiesti magamata, suutsin ma üleval olla ning suutsin ka muudki, kuigi eelneva öö jutt oli tihti peale pingsalt silme ees. Paljud käisid eile õllekal, see aasta jätsin ma vahele, ning ei kahetse ka.


Pool suve on lännu, pool on veel ees. Ausalt öeldes mulle meeldib, et aeg nii ruttu läheb. Tahaks minna kuhugi tööle... Aga hetkel juba hilja + ma kardan, et siis ei jääks mul muudeks asjadeks ja sõpradeks aega. Nkn õppeaastal, eriti talvel me ei näe üksteist peaaegu üldse, seega suvel võiks võimalikult palju midagi koos teha.

Üldse ei jaksa lugeda ega õppida, kuigi ma tahan, aga energiat ei ole...

It's another day for you and me in Paradise...

Kind of catchy....

I can't tell you that it's easy to me, 'cause to heat is f*cking my brains. Today I fell asleep after two a.m. I guess... Dunno. But I woke up at eight, when someone couldn't lock the door properly... I think, it was my mother. Then, at fifteen to nine a.m. my grandmother called and came here. She brought present for my mum and dad. It's their anniversary today, they have been married for 20 years. Congrats, folks!

About the heat now... 'cause of that It's kind of hard to sleep, so I'm tired.... I'm really tired. One positive thing is, that one thing is becoming very easy to cope with.

Autokool täna kell 11:00... Ma ei taha sinna minna... ma suren ju sinna autosse ära. Konditsioneeri ei ole, ainult aknaid saab lahti teha ja ahmida sisse seda kuuma õhukest;)

I'm sending you a good night kiss, so you can sleep well, see beautiful dreams and be happy.

Jooge palun palju vett ja ärge jumala eest randa päevitama minge:D

Sincerely,

Marika L.

A big warm tear was on her cheeck, until it fell on the tabel, but she didn't care. She was too busy staring at the picture...

Noniii... Viimased päevad on olnud üpriski tegusad. Kakumäe, rand, autokool + autokool..., lugemine ja natukene ka õppimist. Midagi erilist. Suhteliselt üksluine. Tahaks minna sõpradega kuhugi ja olla... lihtsalt olla, et ma ei peaks üldse millelegi mõtlema. Aga ei, alati on mingi takistus ees. Nagu tänagi, kui mind kutsuti randa, aga ma ei saanud minna. Seega, padavai koju, mõttega, et ma hakkan õppima ja lugema, aga oh ei... Istun juba kolmandat tundi arvuti taga ja raiskan aega. VÕTA ENNAST KÄTTE!!!! Peast käib kogu aeg läbi mõte, et ma olen liiga laisk... Vahel hakkab eneseusk kaduma, kuid kuskilt hüppab välja see teine mina, kes teeb halvale otsa peale.

Funny to think, that I have all the time in the world now. NO I had that all time in the world before too, but I din't use it alone, I sharedit ... I shared 90% of my free time... And I loved it. But now I have all the time for myself, it's really strange you know...

Ma arvan, et igaüks on kas või natukenegi kunagi analüüsinud enda või kellegi teise käitumist... Mõelnud, miks ta nii teeb, miks ta nii ei tee, mis tal ometi viga on? Onju? Seda minagi. Mind hämmastab inimesti psühholoogia ja mõtlemine, see on midagi erakordset. Vahel, kui me planeerime oma käitumist ette ja arvame, et kui kunagi see situatsioon on käes, siis me käitumie just nii, nagu me planeerisime. Kas see toimub? Vahel harva, tavaliselt inimene ei suuda ennast sundida, kui tunded on mõtlemisest tugevamad.

Why do I even bother, writing all this here. Maybe 'cause I want others to know, what I am thinking. Or maybe I'm writing it to myself, to read in the future, to remind all this.

The most stupid thing you can do is to lie to yourself. Sometimes I do it very often. Like now. Past three or four days I have been lieing to myself... And how do I feel? Upset and I feel kind of helpless...

Can we pretend that airplanes

In the night sky

Are like shooting stars

I could really use a wish right now....

Järgmine nädal on Janetil sünnipäev ja järgmine päev Õllesummer:) Loodan ,et tulen rahadega välja. 23. juulil tuleb mul koolisisene koolieksam( autokoolist räägin)... Loodame, et ARK-iga läheb hästi ja augustis saan olla teile kaineks autojuhiks;)

Head rannailma teile, olge rõõmupallid ja tublid;)

Bye-bye!

Midagi uut...

Mõtted:

Vahel läheb rong rööbastelt välja ja paneb puusse, aga vahel läheb asi õnneks ja jäädakse ellu, rong pannakse tagasi rööbastele ja sõit läheb edasi. I think that this is called luck.

It's the same old thing, but now it's new to me... I now why, but I can't or just don't want to explain it. I think, that maybe it will bring vack old "me", maybe not. I hope not... Just, give me some time, give me the time to get back on track. Don't pitty me, please, just let me be, don't ask me questions, but if you really see, that I can't cope with it... then... then suit yourself...

I hate that sometimes I just can't understand, that everything is actually right, that nothing is wrong... I adore those, who know what to do and how to behave. I adore who aren't so emotional.. especially with small things... like I am...

I'ts okay, it's allright, I've got something that you don't mind (8) :P

In the night I'm not the same person at day time.

Caio- Bella! Varsti näeme...

M.