Monday, April 19, 2010

Midagi pikemat üle pika aja

Ma ei tea, mis mind sunnib siia hetkel kirjutama. Ma ei tea... Ma tean täpselt, mida ma tahaks teha, kus ja kellega ma tahaks olla. Täpselt tean, aga samas, ma nagu ei teaks midagi. Ei, ma ei ütle, et ma olen segaduses või, et ma oleks õnnetu või kurb. Mul oleks lihtsalt korraks vaja oma adrenaliinilaks kätte saada ja kõik, siis ma vaibuks, siis ma ei tõmbleks enam koha peal. Just nimelt ei tea ma seda, mis mulle seda powerit laseks välja lasta, mis on minusse kogunenud. Mu täditütar ütles mulle aasta aega tagasi täpselt sama, et ta tahaks oma energiat kuhugi välja valada, tunnetada adrenaliini oma kehas. Ma ainult naersin talle näkku, ega mõistnud. Eks isegi olen nüüd samas seisus. Ma ei ole tüdinenud ininmestest, kes on mu ümber. Nad meeldivad mulle, Kuigi ma vingun ,et mu klassikaaslased käivad mulle pinda ja vahel mulle tundub, et mu tuju on lambist nullis, see ei ole siiski nii. Mul on lihtsalt vaja ennast "üles raputada". Üle saada sellest uimasusest ja pahurlusest, mis mind vahel vaevab. Ma ei mõtle, et ma pean nüüd kuskilt kaljult vete peaat hüppama, või jooksma Hispaanias pullide eest ära. Ei! Ma ei tea, mis see oleks, võib-olla oleks see isegi kas või raamatu lugemine kuskil puu otsas. I really don't know.

Kas te teate, kui palju head ja, kudias võivad tuju tõsta mõned vähesed sõnad või liigutused. Mulle näiteks vägagi meeldib, kui mulle öeldakse miskit positiivset mu tegemiste kohta. Mulle kohutavalt meeldib, kui inimesed ütlevad mulle, et nad minust hoolivad. Jah, muidugi ma tean, kes hoolivad ja, kes mitte, aga siiski vahel on seda lihtsalt nii hea kuulda inimeste käest. Ma ei tea, kas kedagi häirib, kui ma liialt tihti ütlen kas või ridade vahelt, et ta on mulle väga kallis või ma armastan teda. Võib-olla liiga tihedane ütlemine ei olegi hea, see võib muutuda tüütavaks. Alles laupäeval ütlesin ma kahele inimesele, kui tohutult tähsad ja kallid nad mulle on. Mõelge, ehk peaksite ka teie tihedamini oma lähedastele mõned soojad sõnad ütlema...

Mingi päev ma arutsin endamisi, et kui tõmmata paralleele naise/mehe ning kvaliteedi ja kvantiteedi vahele, siis, millised paarid tekiksid. Ühe inimesege arutades tuli välja, et naine on kvantiteet ja mees on kvaliteet. See tndus üpriski loogiline. Samas, paar päeva hiljem arutasin ma seda teise inimesega, tuli loogiliselt välja, et mees on kvantiteet ja naine kvaliteet. Arvestada tuleb seda, et mõlemad, kellega ma arutasin olid noorhärrad. Pole esimene kord, kui nende arvamus on täiesti erinev. Ise ma ei oska mingit järeldust sellesse mõttesse kahjuks tuua.

Tooks tänase päeva miinused ja plussid välja
+
1) Koolis oli kaks väga huvitavat tundi Mari-Liis Lillega ( arendasime hingamisega oma häält ja õppisime nö oma häält kasutama). Ees ootab veel kaheksa põnevat tundi
2) Koolipäeva lõpuks suutsin oma tuju täitsa heaks tõsta

-
1) Ma unustsin raha välja võtta ja jäin koolis söömata
2) Võiks kõik halvad mõtted, mis pähe tekivad välja visata, sest see on kinni ainult mõtlemises

Täna suutsin ennast jällegi üllatada, kuidas ikka inimesed suudavad oma tuju halvaks/ heaks muuta ainuüksi mõtlemisega.

naerata, sa lihtsalt naerata
ja maailm sulle vastab samaga
mured unusta, kõik hetkeks unusta
et ennast veidi välja puhata

Refrään Waterboy, Annika - Tunne end vabalt laulust. Meeldib see lugu. Üldse Tartu reisil eelmine teisipäev avastasin, kui hea eesti räpp on!

Hetkeks on need vast kõik mõtted, mis ma olen pikalt endas kogunud ja siia korraga välja kirjutanud. Nautige ilma.
Tsau!

Sunday, April 11, 2010

Jess, tuligi see köha/nohu ära

Olin reede vastu laupäeva Anneliisi juures. Õhtul pidime minema randa jalutama/pildistama + veel poodi. Ha-ha, kõik see jäi ära. Vaatasime hoopis Tomb Raiderit. Mingi hetk kobisime üles ja mina ootasin kannatlikult, kuni kell saab 00:00, et saaks Kaarelile "Palju õnne sünnipäevaks" soovida. Pärast seda keerasin magama ära. Üpriski raske oli magama jääda, arvestades, et toas oli ca 28kraadi. Laupäeval käisime siis poes, täna jälle. Natukene enne nelja andsin Kaarelile kingituse üle:) Mul on väga hea meel, et sulle meeldis. Jalutasime kutsudega ja siis liikusime Kännu poole, et võtta šampus ja tatsata Siili. Seal meikisime šampust ja olime niisama ilusad ja mõnusad. Seitsme paiku liikusime Vanakale, et tähistada Kaareli ( Huh, mulle üldse ei meeldi nii su nime käänata, aga reegleid peab järgima) 20. sünnipäeva. Tegime vessut, jõime šampust ja Punamütsikes Sprite'ga. Seltskonnas olid siis Kaarel, Sillu, Kilu, Piia, Janet, Signe Jux, Lauri ja mina. Mingi htk tuli mul minna Buldogi, et mitte avariid teha. Vanakal olime ca 2 tundi. Nii mõnus oli seal olla, selline suvetunne tuli peale. Üheksa paiku liikusime Kilu juurde, istusime seal ca poole kaheteistkümneni, siis hakkasid nõmmekad bussi peale liikuma, Kaarel trolli, Lauri, Jux ja mina jala koju. Koju jõudes tegin endale teed ja 2 võikut. Kurk andis tunda ja nina ka. Tubli, Marika, ole veel paljalt õues, Nõmmeveskist sulle ei piisanud vist;) Aga jah, üritasin lugeda "Tõde ja õigust", üpriski hea raamat on, mulle meeldib, aga uni oli tugevam. Panin raamatu käest ära ja läksin voodisse... Jäin magama poolteist tundi hiljem. Öösel ärkasin 2 korda üles, kohutavalt palav oli, kuigi aken oli lahti ja kurk valutas. Hommikul kell kaheksa ema sahmerdas ringi, jälle ärkasin üles... Ja rohkem mul und ei tulnud, pmts vedelesin poole kaheteistkümneni voodis tukkudes vahelduva eduga. Just siis, kui ma tahad välja magada, mul ei ole und.

Tegelikult ma üldse ei viitsinud seda juttu siia kirjutada, sest see on üpriski mõttetu, aga ma lihtsat ei viitsi hetkel veel koristama hakata. Laiskus laiskus lase mind lahti. Eks ma kohe ajan end püsti ja hakkan orjama...

Mulle tõesti tundub, et see blogipidamine ei ole minu jaoks õige asi.
Tsau!

Thursday, April 8, 2010

Mõtlen, et muidugi on tore oma tegemisi ja mõtteid siia kirja panna, aga, kui ma kirjutan ära kõik need asjad, siis mul ei jää midagi teile rääkida, kui ma teid näen. Ma nüüd tõesti ei teagi, kas ma hakkan sis edaspidi kirjutama, arvatavasti ikka, aga harvemini, ainult siis, kui väga suur kirjutamistuju tuleb või, kui on vaja midagi hingelt öelda vms:)
Aga olge mõnusad;)

Friday, April 2, 2010

Ja-jah, hea uni oli

Eile väike istumine Kilu juures. Mina, Länsu, Erko, Sillu, Kilu ja Leinberg. Kaks viimast õigemini kolm viimast tegid matat, millest ma mitte tuhkagi aru ei saanud. See selleks, aga... piip ja Nipernaadi kahepeale Erkokesekesega... piip ei olnud kohe üldse hea idee... Koju kõndides tundsid, kuidas no kurat nii s*tt on olla... Aga kuhugi põõsasse ma ei põiganud, mõtlesin, et ei ole vaja. Oleks siis võinud, aga seda teemat siin ei aruta, kes tahab oma söögiisu ära ajada pooleks päevaks, tuleb ja küsi;) Aga pohmakat mul ei ole, God bless!

Täna on siis see suur-suur päev, kus meie väiksed poisiklutid peavad oma teist suurt juubelit:) Nii imelik on mõelda, et juba 20... Kunagi oli minu jaoks 12-aastane olla lahe ja 16-aastased tundusid nii suured ja täiskasvanud juba olevat. Hetkel ma küll mõtlen, et noh 17.... mis siis, nii noor alles ja elukogenematu. Ega noh, vahel vahel vaatan ka meie kahte sünnipäevapidajat ja ei tahaks vahel üldse mõelda, et käitumise järgi 20 on:D Aga see ongi lahe, et inimesed lollitavad vahel ja suudavad vahel veel lapsikult käituda ( loomulikult kõigel peavad olema oma piirid) Aga jah, loodame, et tuleb siis maru pidu.

Kas te olete kunagi mõelnud, paljusid te armastate, kui välja arvata oma pere ja sugulased? Ma võin ausalt öelda, et peale pere armastan mina veel 6 inimest. Ma olen neile kõigile seda ka öelnud. Kas te suudate teha vahet hoolimisel ja armastamisel? Kindlasti paljud on näinud seda displayd ´, kus on kirjas "Armastad või ainult hoolid?". Kunagi ma ei saanud aru, mis vahet seal on, aga eks seal on ikka üpriski suur vahe. Huvitav, et ma ei ole varem siin sellel teemal rääkinud, arvestades seda, et see üks mu lemmikteemadest;)

Ma suutsin järeldusele jõuda, et mulle meeldib ikka nii väga lauatennis:) See on nii mõnus mäng, kahju ,et ma alles nüüd hakkasin seda mängu hindama ja nautima...Oleks võinud seda juba 8 aastat tagasi teha. Öeldes välja egoistlikult... Ma oleks väga tasemel mängija olnud, kui ma oleks kohe kõike hingega teinud. Lihtsalt ei olnud viitsimist. Viimasel ajal tuletan ma endale kogu aeg meelde seda 2008 aasta detsembri Soome võistluseid. No nii hästi läks seal, kahju, et ma igal võistlusel nii ei pinguta. Aga see selleks, parem hilja kui mitte kunagi, või mis.

Signe, saa terveks, ma loodan, Sind täna näha... Ja kui sa ei saa, siis ravi ennast:) Kõiki teisi loodan ma 100% täna näha.

Tsauu!

Thursday, April 1, 2010

Vahel on meestest kasu ning meestel on vahest ka kasu

1. aprill siis, ha-ha, naljapäev. Midagi naljakat peale ajaloo tunnika ei olnud. Peale selle, et päeval ajas mind kõik närvi ning trenni minnes läks mu tuju jälle heaks.

Kõht valutab väga kentsakas kohas... hmmm... ürpiski valus on liikuda:(

Varsti salati jaoks asjakesi ostemaie ja siis homme salatit tegemaie. Kellelgi suurt ämbrit on? Vb me juba saime, aga ei tea midagi.

Öeldi täna, et ma näen välja nagu vene maffia. Ei tea midagi.

Õues oli täna mõnusalt soe, isegi tuuleke oli mõnus(H)

Ma ei oska siia täna miskit kirjutada.

Aga näeb teid laupäeval, mõningaid ka varem, tsau! =)